pühapäev, 24. november 2019

Palun süüdake tuled... ehk kena õhtut teielegi!

Ma olen ikka mõelnud, et kõige hullem kuu aastas on... november. Pime. Märg. Porine. Parim osa sügisest on läbi ja päris talv pole veel alata jõudnud. Ja päikest... netu. Täielik kaamos...
Ok, nüüd ma liialdasin - mõnel üksikul õnnistatud päeval paistab siiski ka novembris päike. Näiteks nagu täna, pühapäeval. Eelmine nädal paistis ka ühel päeval. Tavaliselt ikka mingi 4-5 päikselist päeva tuleb kuu aja peale kokku. Vahel läheb ka paremini.
24.11.2019
24.11.2019
Pimedal ajal tahaks ennast kuskile pehmele pinnale kerra keerata ja mitte enne ärgata, kui kunagi jälle valgeks läheb.
Täna hommikul ärkasin ma koos päikesega. Jee - elu! Õues oli imemõnus ilm. Niisama töllerdamiseks... või millegi asjaliku tegemiseks.... Ma otsustasin siiski selle viimase kasuks.
Väike maadlus 200L vett täis tünniga lõppes minu võiduga. Selle vägeva saavutuse kõrval suutsin ma muidugi hea mitu meetrit meie uut kõnniteed üle ujutada, aga kellel saaks midagi koduse uisuväljaku vastu olla?! Tegelikult külmus see vesi seal õnneks suht matiks - ehk ei murragi konte?
Ja siis ma käisin oma männilapsi lamba villaga "kaunistamas", et kuri hunt põder neid nahka ei pistaks.

Kolmas sügis kui ma seda teen ja... tundub, et töötab hästi. Kahel eelneval talvel pole aplad põdrad mu mände puutuda julgenud. Ja kes nüüd arvavad, et mul lihtsalt põdrad otsa lõppenud siis... 😃 vaadake hoolega kahte järgmist eelmisel talvel tehtud pilti ↓


Põdrad olid jalutanud (korduvalt) otse läbi minu noore männikasvatuse ja polnud võtnud ampsugi, just nagu tahtes öelda: Me ei võta suutäitki teie poolt pakutavat toitu! 😂 Einoh... mulle sobib!
Esimesel aastal panin villa võrkkottidele lisaks...
Esimene katse
...teisel (st eelmisel) aastal panin ainult mõne üksiku võrkkoti ja mõtlesin, et huvitav, mis küll talvel juhtub. Häh - midagi ei juhtunud! Isegi ei vaadatud vist sinna poole. 😂


Sellel aastal ei hakanud ma kottidega enam mängima (teate küll - lapsed kasvavad niii kiiresti riietest, ee... kottidest, välja) ja panin ainult villa. Ja mida essusem ja haisvam vill, seda parem! Kahjuks on mul endal kasutuses mingi 100-aastane vill, mis enam väga ei haise ja kõik mu lootused on selle peal, et põtradel on kõvasti parem haistmine, kui minul endal. 😂
Tänane (pime) pilt ↓

Nagu näete, on lapsukesed tublisti suuremaks kasvanud 😎😍
Nii et kellel veel põtradega probleeme, siis julgen villaga ehtimist soovitada küll. Ja esteetilisest poolest rääkides, siis näeb see vill siiski ilusam välja, kui mis iganes võrkkotid. Lisaks ei pea seda kevadel kokku korjama - talv ja pesa ehitavad linnud teevad oma töö. 100 % puhas öko värk ju. 😍 Nii et kallis nadu ei viska oma lambavilla jälle minema - mul on seda vaja! 😜

Tagasi jalutades leidsin kellegi toidulaua ülejäägid



 Mnjah, kõigil ei saa ju hästi minna...

Mina ise olen nüüdseks enam-vähem terveks saanud (daamile sobimatu rögistamine ei lähe arvesse! 😛), aga nüüd on mees haige - kopsupõletikus. Kõrvalt vaadates tundub see kõik mulle kangesti tuttav...
Viimasel ajal olen mitu korda avastanud end, soovimas kellegile kena õhtut... keset päeva. Kui see piinlik lugu juba kolmandat korda juhtus, jäin endamisi oma imeliku käitumise üle juurdlema, jalutades samal ajal välja kaubanduskeskusest. Välja jõudes sain ma äkki aru, et ma olen siiski täitsa normaalne inimene, sest kella sihverplaat võib ju näidata kahte päeval, aga kui väljas on nii pime, et ei näe korralikult oma saapa ninasidki, siis... ongi ju õhtu. See lõputu novembrikuine õhtu, mis kestabki kogu "valge" aja. Fui, kuidas ma novembrit ei armasta!

Õnneks pole tarvis seda novembrit enam kaua kannatada. Kohe algab detsember. See on palju parem ja helgem kuu. Headel lastel hakkavad päkapikud käima ja...
Oi, ma olen olnud hea ja tubli laps. Ausõna...