neljapäev, 25. mai 2017

Kui aedleja hakkab väsima



Seda, et mai on imeline kuu, ei pea vist küll kellegile pikalt seletama. Kõik need ärkamised/tärkamised, värvid ning lõhnad, päike mis teeb juba säärtele pai, sädistav pääsuke ning laksutav ööbik... Mm.... mõnus! (Seda lund me üldse ei näinud, eks!) See kõik oleks lausa imeline, kui ainult nii hirmus palju jõuda ei oleks vaja. Mais toimuvad õues (ja aias) kõik arengud mingil hüper-super-megakiirusel ning, et kõike enda ümber toimuvat märgata, peaks ilmselt aja seikama. No, võib-olla saaks ka ilma selleta hakkama, aga siis ei tohiks mitte kübetki tööd teha. MITTE KÜBETKI! Nojah, see on täpselt sama lihtne, kui tahta et me januga ei jooks, või pärast kahe liitri vee kaanimist, tualetti ei külastaks. Sest...

...mis muul ajal sa siis veel oma murus, ei tea kust ilmunud, auke täidad. Jaanuaris??? Üks päev oleksingi sellises augus oma jalaluu peaaegu murdnud.

Või millal veel sa siis neid kevadkülve teed? Ja lepime kokku, et ilma värskete porgandite, rediste ja hernesteta pole see meie kehva suusailmaga suvi üldse mingi suvi

Ja maasikapeenrad tuleb korda teha - aprillis oli talv, siis ei jõudnud

Ja aia taga oli vaja paplilehti kokku riisuda

Ja peenramaad kaevata on vaja. Ja-ja, ma tean, et kaevamine on nüüd aut, aga kui vaarikamaast on vaja ruttu hernemaa teha, siis muud varianti lihtsalt ei ole

Ja kartulid tuli maha panna, sest ei ole midagi mõnusamat, kui potitäis tilliga keedetud värskeid kartuleid

Ja lillepeenras on vaja taimi ümber istutada

Ja puid on vaja istutada
 
Ja rohida oleks nagu ka vaja, sest kui seda kohe ei tee, siis pärast pole enam vajagi - piisab trimmerdamisest 😱

Ja kuna mitte essugi pole sadanud, siis kõike seda külvatut ja istutatut on kasta ka vaja

Ja peenraäärest on kive kokku korjata vaja (ja neid ei ole mitte vähe), sest tegelikult teevad need kivid seal mulle ikkagi tööd juurde. Seega selleks, et edaspidi oleks lihtsam, siis...

Ja noori puu- ja põõsahakatisi olen hoolega multšinud

Ah-jaa, mees lasi suure koorma korralikku sõmerat sõnnikumulda tuua, seda olen ka usinasti peenrasse kärutanud. M U L D. Õu-jee, tuustid! Siit ma kohe lendan uue kärutäiega 😎

No-jah, tegelikult võiks ma seda nimekirja veel pikalt jätkata, aga te vast saite juba aru, kuhu ma selle jutuga tüürin. Väike väss kimbutab! 😾 Pole just lihtne seda endale tunnistada, aga kui ühel õhtul aias mustsõstra pahklesta pungi oma 10-15 minutit kokku noppisin (ja ma tean, et vist liiga hilja, aga enne polnud ju aega), siis lõpetades avastasin ma et... olin hoopis punase sõstra kallal toimetanud. :D Vaat see on tase! Endamisi ma ju imestasin küll, et kuidas need pungad see aasta sellised veidrad on, aga mai ka juba ju... Oi-jah... Miks pagana pärast kõik need tööd just maisse koondunud on??? Kuidas siis leida seda igatsetud tasakaalu maikuiste aiatööde ja puhkamise vahel? Eks ma vahepeal ikka üritan  hingele pai ka teha. Või luban endale, et homme ma AUSÕNA töötan vähem, aga ikkagi lõppeb (aia)tööpäev jälle pool 11 õhtul, keel ripakil vesti pääl. Ja tegemata tööde listile ei tohi üldse mõelda, muidu võib kohe närvivapustuse saada. Aga tegelikult on mais ju niipalju muid asju ka, mida teha ja vaadata. Lihtsaid asju.
Näiteks aida taga:

Magesõstar õitseb



Pesamuna omastas ploomiistikule kaevatud augu






 Põllul:




Valmistume talveks


Roheline lepp Alnus viridis
Aias:


Verev oblikas










Aga võib-olla ei peaks üldse niipalju virisema. Töö värskes õhus ikkagi, mitte kontoris laua taga. Ja mõne asja jaoks olen ma (iseendalegi üllatuseks) siiski aega leidnud. :) Nimelt mõtlen ma igal kevadel, et prooviks need sparglid (asparagus) siis ikkagi ära. Seejärel pilgutan kaks korda silmi ja juba on need varred poole meetrised. Ja nii igal aastal :D Aga vaat, sellel aastal korraldasin ma sparglitele äkkrünnaku. Ega ma nendest midagi eriti lootnudki, seega valisin proovimiseks lihtsa retsepti. Pistsin lihtsalt singiviiludega koos 15-20 minutiks 200 kraadilisse ahju. Enne maitsestasin oliiviõli ja soolaga. Ja... ikka väga head said. Mmm... Sellised magusad, suhkruherne maitsega. 😍 Ülimad. Nüüd vahin muudkui himura näoga peenrasse - veel tahan!

pühapäev, 21. mai 2017

Sitsid-satsid ehk nartsissipidu!

Kreeka mütoloogiast pärit legendi kohaselt sai nartsiss (Narcissus)oma nime jumaliku päritoluga kauni noormehe Narkissose järgi, kes allikal iseenda peegelpilti armus. Noormees ei suutnudki sealt enam lahkuda, niisiis sai temast lõpuks üks kaunis uus lill...

Hmm, pidi see ikka üks satsiline noormees olema! Ilmselt kandis ta tol päeval uhket volangidega kleiti, kui sinna allikale sattus (laenas ehk õe oma, sest püksid olid parasjagu pesus?). Mingit muud varianti ma siin küll ei näe, sest kuidas muidu kõiki neid sädelevaid sitse-satse seletada?

 `Tahiti`
`White Medal`

`Pink Smiles`
Nartsisse ma armastan! :) Ilusad head lilled. Minu aia muld ei ole küll nartsissikasvatuseks loodud (liiga kuiv), aga eks ma pean siis lihtsalt rohkem vaeva nägema. Ja kogu selle ilu nimel võib inimene ju ometi natuke pingutada. :) Mõned sordid lepivad minu aiaga paremini, kui mõned teised. Näiteks järgmine segupakist pärit nimetu iludus ja sort `Spring Pride` edenevad vägagi kenasti :)


`Spring Pride`
Hetkel kasvab nartsisse siin aias veidi alla 50 sordi. Ja kui ma oma tulbikasvatust üritan (erinevatel põhjustel) kuidagi koomale tõmmata, siis mõne huvitava nartsissi jaoks leidub aias ALATI vaba nurgake :D Nii ilusad lilled ju! :) Ja milline lõhn... Mmm...

Nimi täpsustamisel :)

Segupaki sõbranjed :)



`Jersey Star`
`Ticled Pinkeen`

`Taurus`

`My Story`
`Cheerfulness` õied oleks nagu kipsist tehtud

Sain jälle sordiga pettta :D

Järgneva `Tahiti` pähe ostetud sordieksimuse üle on mul küll väga hea meel, kasvab hästi ka kehvemates oludes :)


Ja lõpetuseks üks hunnitu sort, millel on ÜÜRATULT suured ja ilusad õied. Kahjuks on ta on mingil põhjusel otsustanud see aasta mitte õitseda, seega näitan ühte vanemat jäädvustust. Aga ta on seda väärt ka! :) Mmm, olid ikka ilusad ajad...

`British Gamble`

teisipäev, 16. mai 2017

Seda kevadet ootasimegi või???

Juba mõnda aega, ajab näoraamatu külastamine mind ahastusse. Ikka ja jälle kuvatakse mulle seal "meeldetuletuseks" mõnda minu enda aia, mõnest eelnevast aastast pärit fotot ja pean tunnistama, et see võrdlus ei rõõmusta mind sugugi. Pigem kuidagi... valus hakkab. Ja lumest me ei räägi, eks! Aga ikkagi... Seda kevadet ootasimegi või???

11.05.2016
11.05.2016
14.05.2015

Oi-jah... Aga tikritel ON siiski lehed! Aga see sõnajalg pole veel elama hakanudki. Ja nukumuru ka alles magab...  Ning külm näpistas osadel priimulate õisi ja murtudsüdametel noori lehti... Nukker kuidagi...

Aga need vanad lollikindlad priimulad teevad meele rõõmsamaks, neid ei murra miski.


Need on sama kanged tegelased :)
Väike päike igas päevas :)

Harilik leesputk sai samuti veidi näpistada, aga küll kosub :) Siinkohal tervitused Piiale! :)


Karukell nimega `Kristiine prohmakas` :D

Kukehari `Pinky`

Greigi tulbid `Quebec` ja `Für Elise`

 Ja alati ei olegi õied need KÕIGE ilusamad. Vahest on nupud armsadki :)

`Exotic Emperor`
Ükskord, kui rohkem aega on, kirjutan pikemalt. Aga seni ootame ja loodame ikka parimat. Eks! :)

pühapäev, 7. mai 2017

Kõige magusam aiapilt ja üllatavad leiud

Mai on imeline kuu. Aga samas... tohutult kiire ka. Kõik need kevadised aiatööd, pesamuna sünnipäev, erinevad aiandusalased tolgendamised, niisama tolgendamised, jne, jne, jne... Klooni oleks vaja, või veel parem - kahte! Siis vast jõuaks kõik vajaliku tehtud. Aga seniks - on nagu on.
Aga siiski... aia jõudsin ma rehitsetud (aia tagant on veel natuke krõhvitseda). :) Mõned seemned sai mulda pandud ja ühe kõrgpeenra tegin ka. Üht-teist sai veel kõpitsetud. Lillepeenaras jagub endiselt rohkem tööd, kui mul vaba aega on, aga see polegi kõige olulisem. Oluline on hoopis oskus olulisi asju märgata ning neist rõõmu tunda. No, vähemalt minu meelest. Lõpuks ometi oodatud mai! Jeee... 💚💚💚

Ja mais ON olulisi asju:


Karukellade tupsununnud

Kevadadoonis Adonis vernalis

Forbesi kirgaslill `Blue Mound`

Harilik puškiinia

Thunbergi kukerpuud meeldivad mulle ka väga. Minu aias kasvavad nad hästi, ei aja mingit vastikut sodi ning nende kevadine õrn pitsivahune ärkamine on lihtsalt imeline :)
Berberis thunbergii 'Maria'

Ja nüüd vaieldamatult kõige magusam aiapilt:
Aias
Mmm... Minu meelest lausa jumalik vaatepilt, kui naat mühinal kasvab. 😀 Meie aias korralikke naadivälju paraku pole, aga siin-seal õnneks natuke seda siiski leidub.  Ooo... naat... ja võilill... natuke nõgest... miskit heina :D Ülim kraam igatahes! Talvel selliseid "naadiseid" pilte vaadates, lõikab minul nagu noaga kuskil sisemuses ning ma annaksin väikese varanduse kõige selle roheluse eest.

Metsas. Vaatan ja... mõmisen :D





Kui nüüd nende kevadiste aiatööde juurde tagasi tulla, siis olen vahepeal muuhulgas tegelenud ka vana kompostikasti likvideerisega. Korralik laudadest ja aiavõrgust kast sai ehitatud 7 aastat tagasi, koosneb kahest osast ja siiani ei ole mul õnnestunud seda kasti veel täis saada. Kuna see asukoht meile enam ei sobi, siis olengi nüüd seda kraami sealt minema kärutanud (alustades altpoolt). Ja olen juba nii mõndagi huvitavat leidnud! Umbes 5-6 aastat tagasi kadus mul ära minu väga hea Leifheit kartulikoorimisnuga. Esialgu ma ei muretsenud ja arvasin, et küllap ta kuskilt ikka välja ilmub, aga kadunuks ta tookord jäigi. Oi, kui kahju mul sellest oli, sest samasugust uut ma kuskilt ei leidnudki ja teised ostetud noad ei olnud üldsegi nii head. Eks ma veidi kahtlustasin ka, et sinna kompostikasti see hää nuga koos kartulikoortega sattuda võis, aga sellest hoolimata oli suur minu üllatus, kui see nüüd sealt välja ilmus.


Pärast kõiki neid aastaid. Lihtsalt uskumatu! Teral polnud roostetäppigi ja plastosa nägi samuti korralik välja. Nalja pärast pesin oma leiu puhtaks ja proovisin, et kas töötab. Ja teate, töötas - ja kuidas veel!  Elegantse kergusega, just nii nagu ma mäletasin.😍
Kuidas lillede nimelipikud kompostikasti satuvad, kujutan ma ette küll. Aga see lusikas....