pühapäev, 16. juuli 2017

Lõputu häda nende puudega :D


Kodu, kallis kodu :)

See ei ole nüüd vingumispostitus! Lihtsalt konstateerime fakti, et kergelt see puude kasvatamine/kasvamine ei käi. Hakkame siis otsast rõõmsasti minema:
  • Kevadel sai siin oma tammemuret kurdetud, vahepeal on üks neist kahest põdura tervisega puust täitsa rahuldavalt lehte läinud. Selle seenega nakatunud puuga on asi siiski kehvem. Seen ise peaks olema vääveltorik ja tammest too jagu ei tohiks saada. Muus osas pole targemaks saanud. Arvan, lõikame mõne hõredalt lehtes oleva oksa lihtsalt välja, need pole hetkel suuremad asjad vaatamisväärsused. Ja eks siis paista, kuidas edasi.
  • Mõni aasta tagasi sai tee äärde ühte kohta mände istutatud. Pagana põder käis seal jälle õgimas. Mulle tundub, et neil on seal mingi liikumiskoridor... kuhu iganes. Peab veel võrku ostma! Veel parem - aiavõrgu tehasesse tööle minema, lootuses et ka neil võib iga päev, pärast tööpäeva lõppu, kaks toodet tasuta koju viia 😍
  • Ühte teise kohta sai ka sügisel 7 (väga olulise tähtsusega) harilikku mändi istutatud, kaks kasvavad - ülejäänud kuivasid ära. Põder pole seekord süüdi, ilmselt on põhjuseks hoopis see, et seal kust ma nad välja kaevasin, alustaimestik põhimõtteliselt puudus ja istikute juurte ümbert kukkus kogu  muld liiv ära. Niisiis on sügisel jälle suurem mändide istutamine plaanis, õnneks vähemalt istikuid jagub :)
  • Aia ääres kasvaval (ajutisel) harilikul jalakal murdus kuskilt ülevalt suur oks ära. See ripub seal siiani, kätte ei saa - liiga kõrgel.
  • Mulle väga meeldivad kased, kohe need täitsa tavalised, mis metsaski kasvavad. Jõudumööda olen neid põllule ikka istutanud, head puud - kasvavad õhust ja armastusest (kontrollitud fakt!). Eks kitsed ole neid kõvasti nahka ka pistnud, aga paar tükki on õnnestunud kohe PÄRIS puuks kasvatada. Jee! Ja teised olid ka juba täitsa ilusad, ainult et... nüüd sööb hiir (?) need surnuks😂 See on nüüd naerukoht, päriselt ka! Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis... fritüüritud hiirte isu on tekkinud. Ma olen nende puudega ikka kõvasti vaeva näinud, kasvatanud nad nii suureks, et jänes või kits neist enam jagu ei saa. Ja siis tuleb see kuramuse hiir. HIIR??? Kes lihtsalt järab kuskil kõrgel mingil oksal (või lausa ladval) koore ringis ümbert ära. Ja ongi kõik! Mitu aastat näiteks kasvatasin arukaske `Youngii` ja siis see kuramuse elukas sõi tal lihtsalt ladva ära. Just hakkas teine juba puu mõõtu välja andma. Loomulikult kuivas see latv ju ära ja ma olin sunnitud selle lõpuks üldse maha lõikama. Mõned oksad läksid ka hiire nahka. Ja puu välimus rikutud :( Ja sedasi juba 2 aastat. Enne pole kunagi sellist jama olnud. Ka neid päris puumõõtu kaski on järatud ning üks väiksem puuke kuivaski lõpuks ära :(  Tegelikult ega ma päris 100 % kindel ei ole, et see hiir on, aga toimetab see tegelane puu otsas ja oskab koort vajadusel ka väga sirgelõikeliselt järada (nagu noaga lõigatud) Aga mõnes kohas on ikka sikk-sakitatud ka. Ja mõnes kohas on ka hambajäljed näha. Ei tahagi sellest enam rohkem kirjutada... sügisel toon uued kased.
  • Peenrasse on kahte puud vaja! See on nüüd fakt. Midagi, mis puu mõõdu ikkagi välja annab, aga samal ajal tulevikus väga suurt varju tekitama ei hakka. Midagi mida aasta läbi aknast silmadega õgida saaks. Midagi õhulist või pikka ja peenikest. Ise kaalusin kõigepealt mõne pihlaka või jaapani lehise `Diana` vahel. Aga pihlakatel on (vist) pinnapealne juurestik ja `Diana` pidavat kasvama kuni 8 m ettearvamatu kujuga tegelaseks. 😱 Ja siis sattusin ma linnas ühte puukooli lilli ostma ning... seal oli (püramiid)tamm `Fastigiata`. NII ILUS! Juba täitsa päris puuke (kahe meetrine👌) ning hind oli ka igati taskukohane (natuke oli isegi puu ees piinlik, et teda nii väikse numbriga hinnatakse). Tirisin mehe kättpidi puu pikkust hindama, et kas autosse mahub. (Kuidas sa sellise iluduse niisama platsile vedelema jätad?) Mahtus! Terve tee koju tolgendasid tema oksad minu näos :D Ilmselt sobitas sõprust või midagi. Igatahes minu kudisamine toimis, sest lubasin talle pühalikult ühe ÕIGE HEA koha otsida. No, sellega oli mul hiljem muidugi kõvasti peamurdmist, sest selline iludus tahaks ikkagi kusagil üksi poosetada. Mitte kuskil võpsikus või nurga taga konutada. Aga seal kus on piisavalt vaba ruumi, on liiv ning selles kohas, kus pinnas veidi parem... no seal ei näe teda ju keegi. Lõpuks istutasin ta ikkagi lillede vahele peenrasse, seal oligi mul ju üks koht puuduolevale puule reserveeritud. Samuti on teine mul seal kogu aeg silma all :) Esialgu kahtlesin küll, et kuidas ta vaeseke seal lillede vahel nüüd sedasi soleerib? Nad ju võistlevad omavahel, aga siis hakkasin mõtlema, et selleks ajaks, kui see puuke ükskord tõeliselt soleerima hakkab... olen ma paremal juhul vana, halvemal juhul...ee... edasi liikunud. Ja minu poegasid aiandus ei huvita. Pesamuna on küll veel väike, aga vaevalt et temagagi teistmoodi läheb. Niisiis - tulevikus on mu lastel ning lastelastel keset muru imeilus soleeriv püramiidjas tammepuu. Ja mis peamine - selle koha peal on muld, niisiis peaks ka puu ise väga rahul olema:)
No-jaa, kui sa kõigi nende asjadega kuidagi hakkama saad, siis murdub noor 3-4 meetrine pappel äikesetormis jalapealt või söövad kuldpõrnikad su noore õunapuu viljaalgmetest tühjaks või siis tulevad harilikku kuuse kallale mingid ussikesed, kes ladva nahka pistavad (mitu korda on tulnud juba uus kasvatada) Jne, jne...  Igav nende puudega juba ei hakka! :D
Ees ussimagnet kuusk ja taga hõredavõitu tamm


 Noorte puude ala aia taga. Paremal kärbitud `Youngii`


Puud meeldivad mulle väga. Ainult et... lilledega on kuidagi palju lihtsam :D
Pagan! Vist sai ikkagi vingumispostitus. Paha-paha! Järgmine kord olen positiivsem. Ausõna! 

pühapäev, 9. juuli 2017

Moonid ja moonikesed :)

Pikka jutu ei kirjuta, sest tegemist ei ole just minu kõige suuremate lemmikutega. Ja ega ma nende (moonide e magunate) hingeelusse pole väga süüvinud ka. Ning need üheaastased moonid on ju puha umbrohud, aga... natuke on ju armsad ka :) Aga ainult natuke, eks! 😈
Need pildid on eelnevate aastate omad


Unimagun  Papaver somniferum


Kolm õde





Ehee  - avastasin, et lilladest lilladest õitest mul polegi pilte - ilmselt on need siis niii koledad :D Natuke selle aasta omi ka

Kukemagun. Täitsa talutav umbrohi :)



Idamagun
Sakiliste õielehtedega  nimetu idamagun
Idamaguna mõlemad sordid olen ostnud. St, et mina muidugi ostsin ühe roosa ja teise lilla sordi juurika, aga läks nagu alati - sain oranžid 😀. Oranž on minu meelest nii närviline värv, kohe kuidagi ei oska teda peenras serveerida. Aga see-eest sobib see värv suurepäraselt närvivapustuse esilekutsumiseks. 😃 Ning mina olen neid idamagunaid korduvalt (olude sunnil) ka ümber istutama pidanud - kõik on selle kenasti üle elanud!  Selle tõestuseks lubasid lahked naabrid enda vanurist idamagunat näidata, kes eelmine sügis sirelite külje alt uude peenrasse kolis.



Pilt sai tehtud küll õitsemisaja lõppedes, aga taimed ise olid väga terve ja tugeva väljanägemisega, seega kasvavad nii, mis mühiseb :)

teisipäev, 4. juuli 2017

Ja kes nemad on? Ning kust nad üldse tulid???

Omast arust olen ma täitsa korralik aiapidaja. Selles mõttes, et pean usinasti arvestust uute tulijate, liikide, sortide jm üle ning (tavaliselt) kaalun hoolikalt enne, kui midagi koju tassin (ehk on tegemist miski hullu umbrohuga, millest vajadusel enam kunagi lahti ei saa või ehk polegi minu aias tollele taimele õiget kohta - mis tast vaesekesest siis piinata?) Ning mulle meeldib kord ja selgus (huvitav küll, miks see mu aias ei peegeldu? 👻), aga nüüd on siia kolinud miskid võõrad tegelased. Ilmselt mingid minule tundmatud umbrohud, aga kuna ma olen parandamatult uudisimulik, siis ei ole ma neid välja katkunud - niii huvitav ju! Äkki on mingid head umbrohud ? 😄 (Püha lihtsameelsus! 😱)  Hetkel on nad küll igati vinks-vonks.
Tegelikult olen ma seoses võõraste umbrohtudega oma vitsad juba kätte saanud: aastaid tagasi sai ühest taimetalust tuuste tellitud, ühes potis pidi olema pööris-kipslill, aga seal oli hoopis 2 väikest taimehakatist. Ei mina teadnud tol ajal, kumb neist kipslill peaks olema ja istutasin mõlemad maha. Too umbrohi läks veidi enne kipslille õitsema, alles siis sain aru, kumb on kumb ning kitkusin kauba peale saadud pahalase üles. Ilmselt jõudis see rõve umbrohi enne seda siiski seemneid loopida, sest sealt saati on see õudukas ka minu aias olemas. :(
Selline:


Ja minu praegused tundmatud tegelased. Esimene:


Kasvab vahekäigus, kevadel tärgates oli selline armas hallikarvane. Minul pole sellist taime kunagi olnud, seega ei oska tema olemasolu ka kuidagi seletada. Ja uusi tulijaid ma vahekäiku pole istutanud ju :D



Ja siis selline tegelane:


Vaat, tema tuli eelmine suvi koos ostetud tõmmu metsvitsaga Kristiinest.  Metsvits ise sai talvega otsa, potis olnud tundmatu tegelane elas aga talve üle (ilmselge umbrohu tunnusmärk! :D). Tundub, et laieneb päris kiiresti, sest sügisel oli vaid väike nutsakas, seega on tal ilmselt plaanis terve mu aed vallutada.


Kolmas tundmatu on nüüd see hosta ees olev tegelane. Tema tundub mulle kahtlaselt tuttav, aga ma ei suuda välja mõelda, kust ma teda tean. Ootame õitsema hakkamist!

Sellised lood siis. Kasvatan aga hoolega tundmatuid umbrohtusid edasi! 😻🙀


esmaspäev, 26. juuni 2017

Lahkunute nimekiri. Väga morbiidne lugemine, õrnahingelistel mitte piiluda!

Need, kes talvega hinge heitnud või kevade jooksul lihtsalt koolend.
  1. Lamedalehine ogaputk `Jade Frost` -  mulle jäi kuskilt mulje, et ei peaks talvehell olema, aga no läind, mis läind
  2. Delavay ängelhein - see vist oligi hellake
  3. Virgiinia tonditupik `Variegata` - lihtsalt kooles talvega
  4. Siilikübar `Sombrero Lemon Yellow` - vaat, sellest on mul küll ütlemata kahju, nii ilusat värvi oli :(
  5. Suureõieline kukekannus `Summer Nights` - :(
  6. Purpur-siilikübar `Sun Seekers Orange` - sellel olid õied erinevat tooni oranžid. Väga korralik taim oli! Oi, kui kahju :(
  7. Kõrguv lauk - kevadel tuli veel üles, siis hääbus - sibul oli täiesti mäda
  8. Akakapsas `Burgundy Glow" - juba eelmine kevad oli kehvake, istutasin tookord ringi. Sellel kevadel polnud enam jälgegi. Imelik, see peaks ju umbrohi olema :D
  9. Tõmmu metsvits `Beaujolais` - kah, mitte jälgegi :(
  10. Härjasilm `Goldfinch` - juba teist talve järjest surnud, ostsin uuesti, sest enne seda sai mitu talve aias hakkama, aga tundub, et rohkem pole vist mõtet raha raisata :(
  11. Virgiinia tonditupik, valgeõieline vorm - lännu, mis lännu! Mingit võsunditega laienemist pole mina veel kunagi näinud 
  12. Helmikpööris `Marmelade` - kidus juba mitu aastat, seega on tema lahkumine isegi mõnevõrra kergenduseks
Peale akakapsa, valge tonditupiku, kõrguva laugu ja helmikpöörise olid ülejäänud lahkujad eelmise aasta ostud. Ju ei juurdunud ikkagi korralikult hoolimata sellest, et juurepallid said kenasti lahti harutatud. Ja ega mul lapse kõrvalt kastmiseks ka väga aega ei jagunud. Ju siis sellepärast.
Piltidel on vaesed lahkujad ikka elusast peast -  hea meenutada. :)

`Sun Seekers Orange`

Kõrguv lauk Allium macleanii

`Sombrero Lemon Yellow`

`Goldfinch`


Las kallab!

Hea, et niigi läts - vähemalt jaan oli kuiv. :) Täna vaatasime terve päeva kahese pesamunaga läbi akna, kuidas vihma ladistab. Ühel hetkel, kui päike parasjagu paistma hakkas, otsustasime lõpuks siiski õue minna, laps nii-väga tahtis ju. Nojah... selleks ajaks, kui me riided selga saime ja uksest välja vajusime oli taevas jälle ähvardavalt hall ja hakkaski uuesti sadama. Laps ei kurtnud. Aga ema lippas tuppa, et end mütsi, talvejope ja jaaniõhtul kasutust leidnud villaste sokkidega soojendada.


Nii ma seal katuse all esialgu kuivasingi samal ajal, kui laps rahulolevalt vihma käes toimetas



Õnneks vajas ka vihm vahepeal hingetõmbepausi ja mina sain kiiruga aias mõned klõpsud teha. (Teravustamisega polnud kahjuks aega tegeleda, kuna kohe tuli uus sahmakas krae vahele). Näpud hakkasid küll täiega külmetema, seega kindad oleksid väga asjakohased olnud.







Korea nulg ´Silberlocke`

Lillekasvataja käest saadud küüslaugumaitseline lauk






Aias omatahtsi rändav pastinaak


Ahjaa, liiliad on ka Lillekasvataja käest. Oranže õisi ma tegelikult üldse ei armasta, aga need liiliad on lihtsalt imearmsad. Ühtaegu nii tavalised ning nostalgilised. Võib-olla sellepärast nad mulle nii hirmsasti meeldivadki 💚💚💚 Tõesti, suur tänu! 


Tegelikult on mul (vähemalt hetkel) täitsa hea meel, et sajab, sest siis saab ehk mu noor kuusehekike lõpuks kasvuhoo sisse. Tolle istutasime me kaks aastat tagasi kaks nädalat enne pisipoja sündi, mina käpuli vihma käes. Mees tegi labidaga auke ette ja mina muudkui käputasin istutasin - rõõmuga. Ma teadsin, et kui ma seda heki-asja kohe praegu ära ei tee, siis järgmised paar aastat pole mul selle jaoks lihtsalt enam aega. Ja puud kasvavad ju niii aeglaselt!


Eelmiste aastate juurdekasv on küll ainult 1-5 cm olnud, loodan, et see aasta läheb paremini. :) Nii, et las aga kallab! Meie paneme endale vahelduseks kuivad riided, keedame tassi kuuma teed, vaatame aknast välja ning nendime, et on ka hullem olnud. Palju hullem!




esmaspäev, 19. juuni 2017

Kuidas jaapani pensionäärid minu aeda jaanitulele sattusid

Jaanipäeva lähenemine on kindel märk sellest, et kevadest on saanud suvi. Loodus on lopsakas ning õites heinamaa ootab niitjat. Lindude häälitsemised paitavad endiselt kõrvu ning ka rohutirtsud teevad juba esimesi arglikke hääleharjutusi. Valmivad esimesed maasikad... ja herned. Ebajasmiinid lõhnavad...



Paras hetk pühitseda seda imelist hetke meie lühikeses suves, kui päev on pikk-pikk-pikk ja öö kestab vaid hetke...Veeta mõnus õhtu (ja miks mitte ka öö) toredate inimestega, süüa värsket salatit. Ja natuke liha. Limpsida veidi kokteili, lobiseda ja naerda. Teha lõket ning mängida tobedaid mänge. Otsida jaaniussikesi ja... sõnajalaõit.

Istun jaanilaupäeva eelõhtul mõnusasti FB-s ning ajan  virtuaalselt juttu Naabritüdrukuga, kes järgmisel päeval oma perega meile jaanitulele tulemas on. Arutame, mida ta tulles kaasa haarata võiks. Saanud sellega ühele-poole, mainib ta, et tal on üks küsimus veel....  
Ma jään pahaaimamatult tema küsimust ootama... Kolm täpikest minu arvutiekraanil muudkui hüppavad... ja hüppavad. Ja hüppavad VEEL natuke...

Hakkan kahtlustama, et midagi head see küsimus ei tõota. Ühtegi head küsimust ei küsita NII pikalt! 
Veel kooki? Tuled Sa mulle naiseks? Valget või punast? Sulas või ülekandega?

Ja siis ilmuvad minu arvutuekraanile read:
Meiega liiguvad homme kaasa kaks jaapani pensionäri, 86-aastased. Abielupaar. Rahumeelsed ja vähenõudlikud. Umbkeelsed. Kas võime nemad ka lõkke äärde tuua?

Kõigepealt hakkan ma kahtlustama, et minu nägemisega EI OLE kõik korras. Siis, et Naabritüdruku peaga ei ole kõik korras. Ta ei saa ju lihtsalt möödaminnes, paari vanaldast jaapanlast kaasa haarata. Või saab??? 

Vääga huvitav! Oota, ma toibun suudan kuidagi sõnumineerida, ise samal ajal paaniliselt visualiseerides 86 aastast pensionääri: väga vana ja haige. Kortsus. Kühmus. Kasutab liikumiseks heal juhul keppi, halvemal juhul tugiraami või rulaatorit (kuhu see veel panna?). Vähemalt ühest silmast pime (halvemal juhul mõlemast), kehva kuulmisega.... Vajab abi söömisel??? IZZAND!😱

Kolm täpikest minu arvutiekraanil hüppavad... ja hüppavad...
Appiiii! Veel midagi?

... Nad istuvad kahekesi XXX mõisas ja nukrutsevad. Süüa neil ka seal pole, sest poodi ei saa.
Mu mehel hakkas neist nii kahju, niisiis mainis poole sõnaga, et lähme maale lastega. Enne kui lause lõppes, soovisid nad kaasa tulla, survestab Naabritüdruk minu empaatiavõimet.
Näen oma vaimusilmas kahte tühja kõhuga eelpool kirjeldatud isikut, kes kibekiirelt pakitud kohvritega, seisavad stardivalmilt mõisa välisukse kõrval.  
Kargan arvuti tagant püsti, püüdes mitte närvivapustust saada ning viskun oma elutoa vaibale tõmblema. Pisarad jooksevad ja kõht kisub krampi...
 
Nojah, eks mõni jaapanlane on siin aias ennegi ringi tolgendanud (aga need said kempsus käimisega ise hakkama!) Ma olen tugev! Kui hull see ikka olla saab, veenan ennast.
Olles ennast kogunud, naasen väärikalt arvuti taha ning tunnistan oma muret võimaliku ruumipuuduse osas. Naabritüdruk minu muret ei jaga. Sest nad on NIIII VÄIKESED!
Ahjaa, muidugi - süüa neil ju polnud, meenub mulle.

Täpikesed ekraanil hüppavad:
... neilt saab küsida pika abielu saladusi....
ja voodinippe, püüab Naabritüdruk mind sütitada. Juurdlen endamisi, et kuidas küsida voodinippe umbkeelselt vanaldaselt jaapanlaselt. Pantomiimi esitades??? 

 Järgmisel õhtul koos naabriperega üle heinamaa nad kohale hõljusidki. Omal jalal, rõõmust ning elujõust pakatades. Sellised tagasihoidlikult soojad. Tegid usinasti pilte (päris huvitav oleks neid fotosid nüüd näha).


Vanuseks oleks ehk viiskümmend pakkunud (püüdsin salaja proua kortse lugeda, aga ei leidnud ühtegi 😀). Ja tundsid nad end siin ilmselgelt hästi. Hõivasid laua ääres parimad kohad ja vitsutasid hea isuga kõike pakutavat (kiidulaulu saatel muidugi). Ja otse loomulikult kepslesid nad meiega võidu, neid eestlaste tobedaid jaanimänge mängida. 😍



Vaat, sedasi võib juhtuda, kui elad maal ja... omad kaastundlike naabreid :)
Aga see aasta võiks hoopis umbkeelsed hiinlased kampa võtta ;)

teisipäev, 13. juuni 2017

Hingekellasid helistades...

Nii nagu kellahelinat ei saa sõnadesse panna, ei suuda ma ka sõnades väljendada kõiki neid tundeid, mis mind viimastel ajal valdavad. Kõik need rohelise erinevad vajundid, paisuvad õiepungad või kasvavad noored lehed, sadanud vihm, erinevad lõhnad ning kõik need asjad, mida talvel teha ei saa. Näiteks õhtul külavahel lillelises hommikumantlis ringi kooserdamine, et päikeseloojangut püüda - värskelt duši alt tulnuna, kell kohe 11 saamas :D






Või siis metsast kase okste toomine ning neist väikeste tutivihtade tegemine ;)


Või põllul noore kuuseheki alust rohust puhtaks kitkudes võib vabalt ka sealsamas kasvavaid kõrsi imetleda. Neid käin ma küll ausalt öelda iga päev paitamas, lihtsalt NII ilusad on :D


Ja maasikasaagil peab silma peal hoidma :)


Väljas toimub praegu ainuüksi ühe päeva jooksul rohkem, kui talvel terve kuu jooksul. Ja see on mõnus. Lausa ülim! Ning aias on ka suurepärane aeg, kõik on veel värske, lopsakas ning värve on minu jaoks just parasjagu, mitte üleliia :)

Villane lodjapuu

Lauk `Purple Sensation`






 `Flaming Spring Green`

Tömbilehise viirpuu `Paul`s Scarlet` avanevad roosinupud :)

















No, mis sa hing veel ihaldad? 💚💚💚