Kolmapäev, 26. detsember 2018

Natuke mütse ja tupse ning... kriipi lumeeit ka

Ja hakkabki üks aasta jälle ühele poole saama. Uskumatu - alles see ju algas. Ja tegelikult on hea aasta olnud. Va see üks suur error, millega meil ka uuel aastal tegeleda tuleb. Aga inimene harjub - kõigega. Elu õpetab. Aga muus osas...  ma üldse ei kurda. 😊 Oli talve, oli fantastiline suvi, oli toredaid käimisi ja kohtumisi uute inimestega. Ja niisama imelisi hetki, mil aeg jäi justkui seisma (Janne, mäletad seal Liimala rannas?). 😍 Mis sa, hing, veel tahad? Lotovõitu? No midagi peab ju järgmisesse aastasse ka jääma! Või ülejärgmisesse. Üleülejärgmisesse. 😜
Ja lisaks kõigele eelnimetatule olid meil ju ka valged jõulud. Päris valged! Ja nagu ikka... pildistamiseks kahjuks suurt aega ei jagunud (muudkui keeda ja küpseta 😅), aga panen selle fakti lihtsalt kirja ja... teistel ei jää muud üle, kui uskuda. 😀
Aga 23. detsembril sain siiski mõned klõpsud lumises aias tehtud. :)

Korea nulg




Tihe enelas spirea densiflora
Thunbergi kukerpuu
Berberis thunbergii 'Admiration'
Siidipööris


Võnk-pärgenelas Stephanandra incisa 'Crispa'

UFO?
Lumi on ikka tore, eks? Kahjuks läks eile juba sulaks ja õhtul käisid suur mees ja väike mees õues (sula)lumerõõme nautimas. Lapsele valmis tool... ↓





...ja kamin ↓





Ja no mees... tegi omale... 


... uue naise vist. 😂
Ise ütles muidugi, et see on lumeeit. No ma ei tea...
Sellise... p... ärjaga?


Eee...  Aa las jääb! 😄

Ajab külmajudinad peale küll 😱
No ja sedasi me siin vaikselt aasta lõpu poole tiksumegi. Palju polegi enam jäänud. Natuke veel ja... 
Aga seniks... kena tiksumist teistelegi ehk... rõõmu ja rahu.
Ja uuel aastal juba uue hooga :)

Reede, 14. detsember 2018

Ühte ja teist... ehk leiud fotopangast :)

Aasta lõpp teeb imelikuks, eks!? Või on see ehk hoopis õues valitsev kehv ilm. No mitte ei kisu sinna välja, aga vahepeal oleks ikka väga hingele kosutust vaja. Ja pai!
Juhan saatis postimüügikataloogi - asi seegi. Mitte, et sealt midagi mind hirmsasti isutanud oleks, aga... raskel ajal abiks ikka. 🌱🌷🌹🌻🌺
Tavaliselt, kui ma mehega ehituspoes käies vasakule (ehk aiaosakonda) ära vajun, siis vabandan ma ennast sellega, et ma ainult vaatan... silmadega.
Ja peabki! Sest jumala pärast... kergem hakkab. 😀 Samas... teinekord silmadega vaadates kleepub (kogemata!) siiski midagi sõrmede külge ka ↓ 🌱🌷🌼

2010 - mingi ehituspoest haaratud suvine kipslill

Aga hetkel... pole mul siin seda ehituspoodi ega aiandusosakonda kuskilt võtta, niisiis tuleb kuidagi teisita hakkama saada. Ja saangi - tuulan omaenese arvutis ja tuulutan vanemaid aiapiltide albumeid.
Väga isiklikuks ei taha minna, aga üht-teist kannatab ka teistega jagada. Üht-teist ilusat, armast... või hoopis imelikku 😀
Niisiis...


Need liiliad sain ma ühest suvalisest ehituspoes müüdavast segupakkist. Kasvasid kenasti... kuniks mingid närilised need nahka pistsid. Isegi sibula puru ei jäänud järgi, nii et jäingi ilma :(




Sellised ajad on ka olnud...


Ja no selle pildi vajalikkusest saavad ju kõik isegi aru 😜😍
Meie Kusti :)
Pildil olev elupuu on tänaseks kasvanud nii suureks, et kui kui minusugune kraana selle kivi otsa ronib ja käed üles tõstab, siis... on see latv ikkagi rohkem, kui meetri kõrgusel. Mõnus puu, keda kallistamas käia ja kuhu sisse linnud suviti ikka pesa teevad :)

No ja see udune asi... sellele võib igaüks oma peas ise meelepärase nime välja mõelda (vastavalt sellele, keda keegi näeb). Samas... oleksin ma ülimalt tänulik, kui keegi mind selle päris õige nimeni juhataks (siiani pole ma seda veel leidnud). Nii, et... ärge olge kadedad. 😛




Järgmine (mitteõnnetunud :D) pilt on tehtud 2009. aastal naistepunast (hypericum) `Hidcote` ↓

Ikka aastaid kasvatasin teda enne, kui loobusin. Põhjuseks see, et külm tegi talle järjepidevalt liiga ning igal aastal ei jõudnudki teda õitsemas näha. Lisaks oli ta kevaditi pärast tagasilõikust ikka jube rääbakas. Eks see kõik oli lihtsalt karistus selle eest, et lasin end nendest suuurtest kollastest õitsest ära tinistada ja ilma eeltööd tegemata sellise tuusti omale koju tassisin. Jumal tänatud tänaste nutitelefonide eest!

Ja see pilt meeldib mulle ka väga. Surematu klassika - keset muru elutsev pojengi puhmas. :)
22.06.2009

No ja see on ju ka tore pilt, eks ju?!😜

Tegelikult on sellel pildil auk, mis tekkis meie põllule, kui sealt kultivaator üle käis (traktorist küsis igaks-juhuks kohe pool saagist omale 😃). Me mehega olime muidugi laisad ja ei viitsinud mingit suuremat kraapimist ette võtta, seega sinna see "saak" jäigi. 😂 Äkki oli hoopis mügride ladu??? 😂  Lisaks minu ilusale nr 42 aiajalanõule on pildil ka väga hästi näha, mis on meie põllul õhukese "mullakihi" all - ilus kollane liiv. 😩 Kasvata seal siis midagi! 😅

Kahel järgmisel pildil on ühed minu lemmikumad tulbid. Need on koos aiaga päranduseks saadud, leplikud, kõrgemad. Ja lõhnavad nagu roosid :) Alguses oligi ainult paar muru seest kasvanud sibulat, aga neid sai ruttu palju.


Kahjuks õnnestus mul need sibulad ühe teise sordiga segi ajada ja... kuhugile laiali jagada :(
Hea uudis on see, et lõpuks jõudis vist midagi rindiga koju tagasi, aga eelmine aasta need kahjuks veel ei õitsenud - ehk siis see aasta :)
Ahjaa, neil tulpidel oli ka kaksiksort - teine täpselt samasuguse olemise (ja lõhnaga) sort, kelle õied olid oranžid (mõne meelest punased).  Need tagumised ↓

Ja veel mõned tulbid. Need esiplaanil olevad 2 sorti on pärit Muhedikemaalt - Lillekasvataja lihtsalt jagas minuga sõbralikult oma saaki. 😍


2011 aasta sügisel värvusid aias kasvavad kurdlehised kibuvitsad millegipärast just selliseks. Siiani pole seda kahjuks rohkem juhtunud.


Järgmisel pildil on ühe oma küla tädi toodud liiliaõied. Armas ju! :)

Ja noo... seda vanni selle koha peal enam ammu pole. Ega ka seda väikest pihlakat vasakul. Ega taustal olevaid kompostikasti, suurt vahert, ega ka kempsu. Aga vaat ebajasmiin on alles. Ainult, et... kolm korda suurem 😍

Ja üldse! Toas aknalaual on ka igasugu tegelasi kasvatatud ↓
 

Tõde on ka muidugi see, et enamustest neist pole head pilti ja... Väikemehe kõrvalt sai ka paljudest tubastest taimedest üldse loobutud. 

Ja natuke kärtsu ja mürtsu ka veel. Raudrohud:
Achillea `Paprika`
Achillea `Red Velvet`
Achillea `Serenade`
Kahjuks pole need edevamad raudrohu sordid aias eriti pikaealised, isegi mitte minu kergel mullal. Ja kui pärast õitsemist raudrohu õievarred tagasi lõigata, siis... ei jäägi sinna peenrasse mingit ilu sellest taimest. Selles mõttes on natuke sarnase lehtedega roosa neitsikummel (Tanacetum coccineum) parem taim, sest tema lehestik on kevadel ilusam ja tihedam (vt pilti ↓) ning pärast suvist varte maha lõikamist, jääb peenrasse siiski mingi konkreetne puhmas
Roosa neitsikummel kevadel
Tanacetum coccineum `Robinson`s  Rot`

Hakkab vist aitama kah - ega liiga kergeks või ka sellel olemisel minna lasta, harjub veel ää. 😜
Lõpetuseks pilt aastast 2010

Jääme seda lund siis pikkisilmi ootama. Jõulu aeg ju võib. Või... lausa peab! 😛
Aga niikaua kuni õues jälle lumehelbeid lendama hakkab, lennutame helbeid toas. Talvel võib ju!


Ilusat ootamist! :)