Keegi siin kahtles mu väites, et meitel ulatub põllul rohi teinekord jaanipäevaks alles pahkluudeni. Aga palun!
 |
| Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi... |
Teises põllu otsas on aga teine lugu. Sealt saaks juba heina teha
Lagedamatel kohtadel metsas on aga kohati selline seis:
Sellel viimasel pildil on üks osa metsmaasikaplatist. Nii kaua, kui ma ennast mäletan olen ma suviti ALATI metsmaasikaid puginud. Meil neid lihtsalt jagub. Ja vaat nüüd olen ma NII KAUA elanud, et näha ära esimene suvi oma teadliku elu jooksul, kui (meil) metsmaasikaid pole. Väga kummaline, sest isegi lehti ei ole enam. 😃 Ok, viimasel pildil on taimed lihtsalt kuivanud, aga mujal? Metsaalustel, mis eelmine suvi olid metsmaasika taimi täis ja mis praegu veel rohelised on? Täiesti sürreaalne! Ja väga huvitav - ma olen ikkagi uudishimulik inimene - kaua taastumine aega võtab? Aasta? Kaks?
Aga, mis siin ikka rääkida, kui isegi naat ja võililled kohati siruli on. 😂 Muust mudrust rääkimata.
Kui nii, siis nii! Mees tõi kasti kodumaiseid aedmaasikaid - metsmaasikaga küll võrdlust ei kannata, aga raskel ajal abika ikka. 😁
Ahjaa, eelmine aasta istutatud kivikask (Betula ermanii) kuivas, kastmisest hoolimata, ära. 😕 No ma kastan igaks-juhuks siiski edasi - äkki tõuseb surnuist üles. Lootus pidi ju lollide (viimane) lohutus olema! 😛
Ja enamus eelmisel sügisel istutatud mändidest on samuti kuivanud. Õnneks neid veel jagub, eks sügisel istutame jälle uued.
Ja külm käis meil ka. Aias ei saanud nagu arugi, aga põllul:
 |
| Külmavõetud kartulipealsed |
Lühidalt kokku võttes: midagi jäi vist ellu ka. 😂
Õnneks kastides kasvab kõik nii, mis mühiseb ↓
Ja peenardes pole ka asi õnneks kõige hullem
Aga tegelikult... ei tahtnud ma üldsegi sellest kirjutada, kui halvasti kõik selle põua (ja külma) tõttu on (mis sellest, et kastmine on kohati juba profitasemel spordiala "harrastamise" mõõtmed võtnud). Vahel on nii, et tuleb tänulikult vastu võtta, mis sulle antakse ja saadust võimalikult palju rõõmu tunda, mis sellest et plaanid olid ehk teised. Kõiki asju ei saa ju valida. Ja ei peagi!
Aias on igatahes suur, sidisev ja lõhnav (süda)suvi! Ning rohutirtsud siristavad juba nädala jagu :)
Pojengide õisi sai ka tuppa vaasi toodud - ikka lõhna pärast. Seal püsivad õied vist ka kauem ilusad, õues õitsevad ikka kole kiiresti kuumaga ära. :(
Ja terves õues levib maailma kõige mõnusamat ebajasmiini aroomi. Mmm...
Ja ega kurdlehine kibuvitski aroomi poolest palju alla jää.
Jah, korralik vihm kuluks vägagi ära, aga... mulle väga meeldib, et peale peenrast mõne (ussitanud 😂) maasika noppimist ei ole vaja kobida tuppa kuivi pükse otsima, sest püksitagumik on vettinud (no mul on vähe suurem tagument - ulatub nagu naksti teise peenrasse 😝). Või proovi sa vihma käes muru peal värsket ajalehte lugeda! Proovi sa üldse vihma käes murul midagi teha. 😀 Peale vettimise, ma mõtlen.
Las see päike paistab pealegi...
Ja üldse võiks suvel rohkem toredaid asju teha. Näiteks tibusid 🐔🐔🐔 kasvatada:
Ega esimese asjana selle peale ei tuleks küll, et nende väikeste sitarataste vahtimine (piisab viiest minutist, ei pea tervet päeva passima) nii positiivse laengu annab. Täielik zen! Ja hommikul vara on tore vaadata, kuidas "lapsed" verandal ikka veel ööund põõnutavad. 😍 Nädala pärast saab juba ööseks teiste juurde lauta viia, praegu on veel karantiiniaeg. Hoidke siis ikka pöialt, et kõik kuked ei oleks! 😜 Kes muidu selle supi kõik ära sööb???
 |
| On ju nunnu? :) |
* * *
"Kui ei saja, siis ei saja!",ütleb naine ja palub mehel uue tünnitäie vett tuua. Ise samal ajal palvetades, et tiigis vett ikka jaguks. Peaks vist selle heina ikka ära tegema! Vaevalt et sealt põllult üldse muud saaki saabki ja hädaga kõlbab ehk talvel endalgi krõmpsutada. Ja tädi Eve merisead tahtsid ju ka heina. Või olid need hoopis hamstrid? Pesukarud??? Mitte ei mäleta - päike on peast täitsa soodaks teinud...
