Teisipäev, 25. juuli 2017

Lihtsalt niisama...

...silmailuks.


Faasseni naistenõges ja lõhnav neitsikummel

Süstlehine teeleht Plantago lanceolata





Ühte, teist ja kolmandat...

Rapuntsel :)


Roosa neitsikummel

Siberi karehein Spodiopogon sibiricus
Thunbergi kukerpuu seemik


Hobukastanilehine rodgersia

... neljandat, viiendat, kuuendat



Sarvkannike `Etain`


Lihtsad asjad on kõige ilusamad :)

Pühapäev, 16. juuli 2017

Lõputu häda nende puudega :D


Kodu, kallis kodu :)

See ei ole nüüd vingumispostitus! Lihtsalt konstateerime fakti, et kergelt see puude kasvatamine/kasvamine ei käi. Hakkame siis otsast rõõmsasti minema:
  • Kevadel sai siin oma tammemuret kurdetud, vahepeal on üks neist kahest põdura tervisega puust täitsa rahuldavalt lehte läinud. Selle seenega nakatunud puuga on asi siiski kehvem. Seen ise peaks olema vääveltorik ja tammest too jagu ei tohiks saada. Muus osas pole targemaks saanud. Arvan, lõikame mõne hõredalt lehtes oleva oksa lihtsalt välja, need pole hetkel suuremad asjad vaatamisväärsused. Ja eks siis paista, kuidas edasi.
  • Mõni aasta tagasi sai tee äärde ühte kohta mände istutatud. Pagana põder käis seal jälle õgimas. Mulle tundub, et neil on seal mingi liikumiskoridor... kuhu iganes. Peab veel võrku ostma! Veel parem - aiavõrgu tehasesse tööle minema, lootuses et ka neil võib iga päev, pärast tööpäeva lõppu, kaks toodet tasuta koju viia 😍
  • Ühte teise kohta sai ka sügisel 7 (väga olulise tähtsusega) harilikku mändi istutatud, kaks kasvavad - ülejäänud kuivasid ära. Põder pole seekord süüdi, ilmselt on põhjuseks hoopis see, et seal kust ma nad välja kaevasin, alustaimestik põhimõtteliselt puudus ja istikute juurte ümbert kukkus kogu  muld liiv ära. Niisiis on sügisel jälle suurem mändide istutamine plaanis, õnneks vähemalt istikuid jagub :)
  • Aia ääres kasvaval (ajutisel) harilikul jalakal murdus kuskilt ülevalt suur oks ära. See ripub seal siiani, kätte ei saa - liiga kõrgel.
  • Mulle väga meeldivad kased, kohe need täitsa tavalised, mis metsaski kasvavad. Jõudumööda olen neid põllule ikka istutanud, head puud - kasvavad õhust ja armastusest (kontrollitud fakt!). Eks kitsed ole neid kõvasti nahka ka pistnud, aga paar tükki on õnnestunud kohe PÄRIS puuks kasvatada. Jee! Ja teised olid ka juba täitsa ilusad, ainult et... nüüd sööb hiir (?) need surnuks😂 See on nüüd naerukoht, päriselt ka! Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis... fritüüritud hiirte isu on tekkinud. Ma olen nende puudega ikka kõvasti vaeva näinud, kasvatanud nad nii suureks, et jänes või kits neist enam jagu ei saa. Ja siis tuleb see kuramuse hiir. HIIR??? Kes lihtsalt järab kuskil kõrgel mingil oksal (või lausa ladval) koore ringis ümbert ära. Ja ongi kõik! Mitu aastat näiteks kasvatasin arukaske `Youngii` ja siis see kuramuse elukas sõi tal lihtsalt ladva ära. Just hakkas teine juba puu mõõtu välja andma. Loomulikult kuivas see latv ju ära ja ma olin sunnitud selle lõpuks üldse maha lõikama. Mõned oksad läksid ka hiire nahka. Ja puu välimus rikutud :( Ja sedasi juba 2 aastat. Enne pole kunagi sellist jama olnud. Ka neid päris puumõõtu kaski on järatud ning üks väiksem puuke kuivaski lõpuks ära :(  Tegelikult ega ma päris 100 % kindel ei ole, et see hiir on, aga toimetab see tegelane puu otsas ja oskab koort vajadusel ka väga sirgelõikeliselt järada (nagu noaga lõigatud) Aga mõnes kohas on ikka sikk-sakitatud ka. Ja mõnes kohas on ka hambajäljed näha. Ei tahagi sellest enam rohkem kirjutada... sügisel toon uued kased.
  • Peenrasse on kahte puud vaja! See on nüüd fakt. Midagi, mis puu mõõdu ikkagi välja annab, aga samal ajal tulevikus väga suurt varju tekitama ei hakka. Midagi mida aasta läbi aknast silmadega õgida saaks. Midagi õhulist või pikka ja peenikest. Ise kaalusin kõigepealt mõne pihlaka või jaapani lehise `Diana` vahel. Aga pihlakatel on (vist) pinnapealne juurestik ja `Diana` pidavat kasvama kuni 8 m ettearvamatu kujuga tegelaseks. 😱 Ja siis sattusin ma linnas ühte puukooli lilli ostma ning... seal oli (püramiid)tamm `Fastigiata`. NII ILUS! Juba täitsa päris puuke (kahe meetrine👌) ning hind oli ka igati taskukohane (natuke oli isegi puu ees piinlik, et teda nii väikse numbriga hinnatakse). Tirisin mehe kättpidi puu pikkust hindama, et kas autosse mahub. (Kuidas sa sellise iluduse niisama platsile vedelema jätad?) Mahtus! Terve tee koju tolgendasid tema oksad minu näos :D Ilmselt sobitas sõprust või midagi. Igatahes minu kudisamine toimis, sest lubasin talle pühalikult ühe ÕIGE HEA koha otsida. No, sellega oli mul hiljem muidugi kõvasti peamurdmist, sest selline iludus tahaks ikkagi kusagil üksi poosetada. Mitte kuskil võpsikus või nurga taga konutada. Aga seal kus on piisavalt vaba ruumi, on liiv ning selles kohas, kus pinnas veidi parem... no seal ei näe teda ju keegi. Lõpuks istutasin ta ikkagi lillede vahele peenrasse, seal oligi mul ju üks koht puuduolevale puule reserveeritud. Samuti on teine mul seal kogu aeg silma all :) Esialgu kahtlesin küll, et kuidas ta vaeseke seal lillede vahel nüüd sedasi soleerib? Nad ju võistlevad omavahel, aga siis hakkasin mõtlema, et selleks ajaks, kui see puuke ükskord tõeliselt soleerima hakkab... olen ma paremal juhul vana, halvemal juhul...ee... edasi liikunud. Ja minu poegasid aiandus ei huvita. Pesamuna on küll veel väike, aga vaevalt et temagagi teistmoodi läheb. Niisiis - tulevikus on mu lastel ning lastelastel keset muru imeilus soleeriv püramiidjas tammepuu. Ja mis peamine - selle koha peal on muld, niisiis peaks ka puu ise väga rahul olema:)
No-jaa, kui sa kõigi nende asjadega kuidagi hakkama saad, siis murdub noor 3-4 meetrine pappel äikesetormis jalapealt või söövad kuldpõrnikad su noore õunapuu viljaalgmetest tühjaks või siis tulevad harilikku kuuse kallale mingid ussikesed, kes ladva nahka pistavad (mitu korda on tulnud juba uus kasvatada) Jne, jne...  Igav nende puudega juba ei hakka! :D
Ees ussimagnet kuusk ja taga hõredavõitu tamm


 Noorte puude ala aia taga. Paremal kärbitud `Youngii`


Puud meeldivad mulle väga. Ainult et... lilledega on kuidagi palju lihtsam :D
Pagan! Vist sai ikkagi vingumispostitus. Paha-paha! Järgmine kord olen positiivsem. Ausõna! 

Pühapäev, 9. juuli 2017

Moonid ja moonikesed :)

Pikka jutu ei kirjuta, sest tegemist ei ole just minu kõige suuremate lemmikutega. Ja ega ma nende (moonide e magunate) hingeelusse pole väga süüvinud ka. Ning need üheaastased moonid on ju puha umbrohud, aga... natuke on ju armsad ka :) Aga ainult natuke, eks! 😈
Need pildid on eelnevate aastate omad


Unimagun  Papaver somniferum


Kolm õde





Ehee  - avastasin, et lilladest lilladest õitest mul polegi pilte - ilmselt on need siis niii koledad :D Natuke selle aasta omi ka

Kukemagun. Täitsa talutav umbrohi :)



Idamagun
Sakiliste õielehtedega  nimetu idamagun
Idamaguna mõlemad sordid olen ostnud. St, et mina muidugi ostsin ühe roosa ja teise lilla sordi juurika, aga läks nagu alati - sain oranžid 😀. Oranž on minu meelest nii närviline värv, kohe kuidagi ei oska teda peenras serveerida. Aga see-eest sobib see värv suurepäraselt närvivapustuse esilekutsumiseks. 😃 Ning mina olen neid idamagunaid korduvalt (olude sunnil) ka ümber istutama pidanud - kõik on selle kenasti üle elanud!  Selle tõestuseks lubasid lahked naabrid enda vanurist idamagunat näidata, kes eelmine sügis sirelite külje alt uude peenrasse kolis.



Pilt sai tehtud küll õitsemisaja lõppedes, aga taimed ise olid väga terve ja tugeva väljanägemisega, seega kasvavad nii, mis mühiseb :)

Teisipäev, 4. juuli 2017

Ja kes nemad on? Ning kust nad üldse tulid???

Omast arust olen ma täitsa korralik aiapidaja. Selles mõttes, et pean usinasti arvestust uute tulijate, liikide, sortide jm üle ning (tavaliselt) kaalun hoolikalt enne, kui midagi koju tassin (ehk on tegemist miski hullu umbrohuga, millest vajadusel enam kunagi lahti ei saa või ehk polegi minu aias tollele taimele õiget kohta - mis tast vaesekesest siis piinata?) Ning mulle meeldib kord ja selgus (huvitav küll, miks see mu aias ei peegeldu? 👻), aga nüüd on siia kolinud miskid võõrad tegelased. Ilmselt mingid minule tundmatud umbrohud, aga kuna ma olen parandamatult uudisimulik, siis ei ole ma neid välja katkunud - niii huvitav ju! Äkki on mingid head umbrohud ? 😄 (Püha lihtsameelsus! 😱)  Hetkel on nad küll igati vinks-vonks.
Tegelikult olen ma seoses võõraste umbrohtudega oma vitsad juba kätte saanud: aastaid tagasi sai ühest taimetalust tuuste tellitud, ühes potis pidi olema pööris-kipslill, aga seal oli hoopis 2 väikest taimehakatist. Ei mina teadnud tol ajal, kumb neist kipslill peaks olema ja istutasin mõlemad maha. Too umbrohi läks veidi enne kipslille õitsema, alles siis sain aru, kumb on kumb ning kitkusin kauba peale saadud pahalase üles. Ilmselt jõudis see rõve umbrohi enne seda siiski seemneid loopida, sest sealt saati on see õudukas ka minu aias olemas. :(
Selline:


Ja minu praegused tundmatud tegelased. Esimene:


Kasvab vahekäigus, kevadel tärgates oli selline armas hallikarvane. Minul pole sellist taime kunagi olnud, seega ei oska tema olemasolu ka kuidagi seletada. Ja uusi tulijaid ma vahekäiku ju ei istuta :D


Hilisem täiendus: Ise kahtlustasin käokulda (Helichrysum arenarium), terve suvi ootasin taime (kollaseid) õisi, pungad olid ilusti olemas ju... Ootasin... ja ootasin... ei kollase varjugi, kangesti pruuniks kippusid need pungad hoopiski minema. Lähemal uurimisel selgus, et taimel olid juba seemnedki valmis. Minu näppimise peale lendas sealt neid terve pilv laiali. :D Aga ma olin teda ju erilise hoolega jälginud! 😱 Hilisem täiendav uurimine selgitas, et tegemist on taimega mets- kassiurb (Gnaphalium sylvaticum)

Ja siis selline tegelane:


Vaat, tema tuli eelmine suvi koos ostetud tõmmu metsvitsaga Kristiinest. Metsvits ise sai talvega otsa, potis olnud tundmatu tegelane elas aga talve üle (ilmselge umbrohu tunnusmärk! :D). Tundub, et laieneb päris kiiresti, sest sügisel oli vaid väike nutsakas, seega on tal ilmselt plaanis terve mu aed vallutada.
Hilisem täiendus: See taim viskas suve jooksul veel korralikult kõrgust ja läks ka kenasti õitsema. Lihtsalt need hallikasvalged õied olid ilmetud ja NIII pisikesed, et nende korralikuks nägemiseks oleks pidanud luubi appi võtma. Taime katkusin peenrast välja, nime ei tea siiani.
Veel hilisem täiendus: Tegemist oli 2-aastase jaapani paelputkega `Atropurpurea`.


Kolmas tundmatu on nüüd see hosta ees olev tegelane. Tema tundub mulle kahtlaselt tuttav, aga ma ei suuda välja mõelda, kust ma teda tean. Ootame õitsema hakkamist!
Hilisem täiendus: Õitsemaminekut siiski ära ei oodanud, katkusin enne välja, sest Toila rand oli sarnast punaste vartega tegelasi täis. Ilmselt ikkagi mingi puju

Sellised lood siis. Kasvatan aga hoolega tundmatuid umbrohtusid edasi! 😻🙀