Lennutame lehti!

Selle aasta esimene liblikas 4.04 :)

Vahepealse aja olen tegelenud erinevate kevadiste aiatöödega ja kui nüüd aus olla, siis pean tunnistama, et osa nendest delegeeriksin ma suurima hea meelega kellegi teise kraesse. Näiteks riisumise. See jube tegevus juhib minu meelest ka kõige vastikumate aiatööde edetabelit.  Meil on siin aias kolm suurt tamme ning aia taga veel kaks suurt paplit. Ja nende lehed sajavad tihti alles esimese lume või lörtsiga puu otsast alla. Üldiselt me ikka üritame abikaasaga kahasse need sügisel kokku koguda (tema puhub, mina topin kottidesse), aga eelmine sügis ei tulnudki enam võimalust neid kokku korjata ja nii ma siis nüüd riisun ja riisun... Ja siis riisun VEEL natuke nende kohtade pealt, kust ma olen juba 3X riisunud. Ning ilmad on kevaditi meil teadupärast tuulised, seega lehekesed muudkui lendavad ja lendavad... Ühest aia otsast teise ja siis esimesse aia otsa tagasi.

Pealetung väljaspoolt

Ja kui veel peenraid puhastama hakata, siis sealt pääseb jälle neid kiuslikke tegelasi terve aia peale laiali. Sai üks päev just mikrobiootat lehtedest puhastatud - kõigepealt üritad veerand tundi neid lehti sealt üldse kuidagi kätte saada ja siis hakkad neid samu lendlevaid lehti aia pealt kokku ajama (lehekotile polnud seal ruumi ja ämbris tammelehed kahjuks ei püsi). Tragöödia sugemetaga komöödia! Või vastupidi?

Eks seal maas on muidugi muud kõntsa ka, mida kokku kraapida, aga kui juba kümnendat korda tuleb välisukse kõrvalt lehehunnikut likvideerida, siis ajab ikka ahastusse küll... 😾

Ukseesine. Pesamunal viskas ka üle :D

Ja ega selle muu kõntsa kokku kraapimine ka mingi lust ole. Kuna siiani ei ole me igalt poolt maapinda tasandada jõudnud, siis kohati on meil aias ikka väga samblane ja ebatasane. Sealt on ikka üpris paha riisuda. Õnneks vähemalt tasandatud kohtade peal on see rehaga vehkimine talutavamaks muutunud. Aga aega kulub selleks tööks ikkagi umbes kuu (või rohkemgi) Ega ma muidugi iga päev ka rehaga vehi, vahepeal sajab ju lund ja puha. :D
See kevad on tegelikult täitsa hea olnud, sest sain juba märtsi lõpus alustada. Ja kuna vaba aega lapse kõrvalt just ülearu pole, siis otsustasin, et see aasta riisumise asemel ma hoopis rehitsen. Niisiis raudreha vahetasin plastiku vastu ja igat lehte ja oksaraagu enam taga ei aja - siuh-säuh ja valmis. Niikaua, kui inimene elab, niikaua ta õpib! :D
Umbes 2/3 aiast on tänaseks rehitsetud. Ja siis ootab järge aia tagune

 Ei tea kust ilmunud paplilehed aia taga

Aga muidu... kuldnokad on kohal, lõokesed ka. Ja mõned asjad täitsa õitsevad. Pole paha! :)

Harilik võrkiiris "Harmony"