Kõige magusam aiapilt ja üllatavad leiud

Mai on imeline kuu. Aga samas... tohutult kiire ka. Kõik need kevadised aiatööd, pesamuna sünnipäev, erinevad aiandusalased tolgendamised, niisama tolgendamised, jne, jne, jne... Klooni oleks vaja, või veel parem - kahte! Siis vast jõuaks kõik vajaliku tehtud. Aga seniks - on nagu on.
Aga siiski... aia jõudsin ma rehitsetud (aia tagant on veel natuke krõhvitseda). :) Mõned seemned sai mulda pandud ja ühe kõrgpeenra tegin ka. Üht-teist sai veel kõpitsetud. Lillepeenaras jagub endiselt rohkem tööd, kui mul vaba aega on, aga see polegi kõige olulisem. Oluline on hoopis oskus olulisi asju märgata ning neist rõõmu tunda. No, vähemalt minu meelest. Lõpuks ometi oodatud mai! Jeee... 💚💚💚

Ja mais ON olulisi asju:

Karukellade tupsununnud

Kevadadoonis Adonis vernalis

Forbesi kirgaslill `Blue Mound`

Harilik puškiinia

Thunbergi kukerpuud meeldivad mulle ka väga. Minu aias kasvavad nad hästi, ei aja mingit vastikut sodi ning nende kevadine õrn pitsivahune ärkamine on lihtsalt imeline :)

Berberis thunbergii 'Maria'

Ja nüüd vaieldamatult kõige magusam aiapilt:

Aias

Mmm... Minu meelest lausa jumalik vaatepilt, kui naat mühinal kasvab. 😀 Meie aias korralikke naadivälju paraku pole, aga siin-seal õnneks natuke seda siiski leidub.  Ooo... naat... ja võilill... natuke nõgest... miskit heina :D Ülim kraam igatahes! Talvel selliseid "naadiseid" pilte vaadates, lõikab minul nagu noaga kuskil sisemuses ning ma annaksin väikese varanduse kõige selle roheluse eest.

Metsas. Vaatan ja... mõmisen :D

Kui nüüd nende kevadiste aiatööde juurde tagasi tulla, siis olen vahepeal muuhulgas tegelenud ka vana kompostikasti likvideerisega. Korralik laudadest ja aiavõrgust kast sai ehitatud 7 aastat tagasi, koosneb kahest osast ja siiani ei ole mul õnnestunud seda kasti veel täis saada. Kuna see asukoht meile enam ei sobi, siis olengi nüüd seda kraami sealt minema kärutanud (alustades altpoolt). Ja olen juba nii mõndagi huvitavat leidnud! Umbes 5-6 aastat tagasi kadus mul ära minu väga hea Leifheit kartulikoorimisnuga. Esialgu ma ei muretsenud ja arvasin, et küllap ta kuskilt ikka välja ilmub, aga kadunuks ta tookord jäigi. Oi, kui kahju mul sellest oli, sest samasugust uut ma kuskilt ei leidnudki ja teised ostetud noad ei olnud üldsegi nii head. Eks ma veidi kahtlustasin ka, et sinna kompostikasti see hää nuga koos kartulikoortega sattuda võis, aga sellest hoolimata oli suur minu üllatus, kui see nüüd sealt välja ilmus.

Pärast kõiki neid aastaid. Lihtsalt uskumatu! Teral polnud roostetäppigi ja plastosa nägi samuti korralik välja. Nalja pärast pesin oma leiu puhtaks ja proovisin, et kas töötab. Ja teate, töötas - ja kuidas veel!  Elegantse kergusega, just nii nagu ma mäletasin.😍
Kuidas lillede nimelipikud kompostikasti satuvad, kujutan ma ette küll. Aga see lusikas....