Oeh, nüüd on küll pahasti - ma nakatusin!

Alustuseks ütlen kohe, et ma arvasin, et minuga seda ei juhtu. Ja ma olen olnud t e a d l i k u l t  ettevaatlik ning üritanud potentsiaalselt ohtlikke nakatumise kohti vältida. Päriselt olen! Ja nüüd... juhtus see ikkagi. Nii äkitse!
Õnneks olen ma tugev... ja tulen sellega toime. Pea-aegu. Vist... Aga iga kord, kui haigus jälle välja lööb, tunnen kuidas mu vererõhk tõuseb, hingamine kiireneb ning muutub kuidagi raskeks (viimasel ajal juhtub seda mitu korda päeva jooksul).
Nagu laps kommipoes.
Ma muutun näljaseks.
Ja ilaseks (aga selle pühin ma ruttu ära, eks!).
Ma olen ravimeid küll vältida püüdnud, aga päris ilma ikka toime ei tule. Ja nüüd ma mõtlen, et...

...KUHU, PÕRGUT, MA SELLE ROOSIPEENRA VEEL TEEN???

Ruumi mul ju on, aga... mulda pole!
See ei ole aus!  See ei ole õiglane... 😩
...sest maailmas on nii palju eluoluliselt vajalikke roosisorte.
Urr...

Ühsõnaga, ma olen olnud siiani täitsa normaalne inimene (vähemalt omast arust 😛) ja nüüd... vahin ma pidevalt mingeid rooside pilte, endal ila suunurgast jooksmas ja mõtlen, et ilma selle ja selleta küll mingit elu ei ole. Te olete nõus ju? Ei ole, ega...?
Ja ma isegi ei tea, kuidas see kõik sedasi läks. Mingi asjade kokkulangevus vist -  Gardeners World (izzand, mul on viimane osa veel vaatamata! 😱)... suvi... eelmisel suvel soetatud/kingitud roosid... floristika... suur aed... roosilõhna armastus, ja jumal teab, mis kõik veel.
Aga asjad on halvad. Ja ma TÕESTI tänan õnne, et mul siin häid istutuskohti kamaluga võtta pole, sest muidu... Ei taha mõeldagi. Ei taha!
Anne Aia roose ilastan (ausalt, sellele tegevusele ei ole paremat nimetust!). Ja Aaviku talu omasid... Ja FB-is on Eesti Roosiklubi... sealt olen vähemalt 100 kuvatõmmist omale teinud... Kohutav! Aa... ja Nõmmiku Hobihäärberi omasid... Kuidas minuga küll nii läks? Äkki läheb niisama üle???

Koduaia ´Pink Robusta´

No mingid märgid olid vist küll juba eelmine aasta. Sõbranna tõi suvel lapse sünnipäevaks mulle (kannatuste eest 😂) roosi `Jasmina` No ma olin seda enne nagu natuke...ee... ilastanud. Igatahes kevadel ma vaatasin, et ta vist ikka ei ole väga õnnelik (Jasmina, ma mõtlen), sest õisi näis vähe tulevat. Aga no... midagi oluliselt paremat mul talle siin pakkuda ka pole. Aga ma eksisin! Õienuppe polnud, sest... need polnud lihtsalt veel moodustunud. 😂 Nüüd on - ja neid on palju! Nii et ma olen üpris ootusärev. :) Ilastan jälle
No ja kui ma juba nakatunud olin, siis pidin end ju Põltsamaa roosipäevadele ka kohale vedama. Läks trumm, mingu siis pulgad juba ka! Jube palav päev oli. Normaalsed inimesed istuvad sellise kuumaga kodus ventilaatori (või vähemalt külmiku ukse) ligi. Aga ma lihtalt PIDIN minema. Vaatama, mitte ostma, eks! Saadud teadmised ei vanane. Mul kiiret pole. Kohti ka pole!
Tegelikult on mul nende roosidega natuke nagu armastuse-vihkamise suhe. Roosid meeldivad, aga need ogad/okkad ei meeldi. Need on saatanast!

Kevadel tegin elu tehingu -  kaltsukast kaks (töö)jopet, kumbki maksis ühe euro. Hääd joped! Viimase peal. Pikad! Katavad isegi minusugusel kraanal tagumiku kenasti ära, kintsud ka. Ja ma ei näe nendega välja nagu Laine, Õnne tänavalt. Ühesõnaga, ma jäin peenras askeldades uue jope varrukaga oma `Hansalandi` NII totaalselt kinni, et... ma mõtlesin, et Päästeamet peab tulema ja mind sealt välja lõikama. Neetud okkad - jope varruka tõmbasid katki. Mind ka! Või no... ise ikka tõmbasin... aga muud varianti ma, kannatamatu, ei näinud ka (va. Päästeametisse helistamine). Asi ei ole loomulikult selles euros, vaid selles, et ma sellise pika ja mõnusa tööjope üldse leidsin. Ja nüüd pandi see kaltsukas üldse kinni 😥 Milline hirmus okastega tuust!
Niisiis pakuvad mulle iseäranis huvi roosid, millel neid ogasid minimaalselt. Aga kõigepealt peavad nad mind loomulikult puudutama... ja siis vaatame seda ogade asja, eks. Ja ka floristika seisukohalt vaadates on oluline, et roosil neid torkivaid värke võimalikult vähe oleks. Samas... mõni roos on nii ilus, et sa annad talle isegi torkimise andeks. 💗
Ma ronisin selle palavaga sinna roosipäevadele, sest päeva fookus oli lisaks pargiroosidele ka inglise roosidel. Nende viimaste olemasolu on minuni alles viimase poole aasta jooksul jõudnud. Ja ma juba armastan neid! Lihtsalt imelised roosid. Õnneks olen ma selline roosamanna armastaja (ja ogasid ka ei taha) ja see oluliselt lihtsustab valikut. Aga ilusad on need inglise roosid vist küll kõik. 💗

Roosi ostmise puhul on kõige olulisem aspekt minu puhul just see "puudutamise" osa - kas puudutab või ei puuduta. Pilti ei saa alati usaldada. Reaalset kohtumist küll. Ma läksin sinna roosiaeda roosidega kohtuma. Või kohtama. Kuidas tahate.
Esimene väljavalitu on siin:

Temasse ma lausa armusin...
Mingi vana pargiroos, mille nime pean ma veel otsima (aga mul on nimekiri!), sest selles aia osas roosidel nimesid juures pole ja perenaise käest saadud nimi ei anna mulle ühtegi vastet. Aga ma tegelen asjaga! Allpool veel pilte sellet toredast (väheste ogadega!) pargiroosist.

Vaadake, kui kaunilt ta õied pudenevad ↓

 Ja milline imeline puhkemine...

 Hädavajalik, eks! 😛

`Mme Hardy` on ka täitsa tore pargiroos ↓ Ogasid oli ka meeldivalt vähe

Aga `Leda` ↓ vastu ikkagi ei saa!

Aga sel imekaunil põrgulisel olid ogad muidugi! ↑ Aga muidu... täitsa ilastatav!

Punaseid (ärritavaid) roose ma üldiselt ei armasta, aga `Scharlachglut` ↓võlus isegi minu ära.

Õisi oli palju, need olid SUURED, veripunased. Keskpäevase ereda päikse all mul kahjuks ei õnnestunud õiget tooni pildile saada, ↓ aga vaadake googlist lisa :)

 ´Dortmund´ ↓ on natuke sarnase õiega, aga palju madalam.

Lätlaste pargiroosi ´Zaiga` ↓oli täiesti võimatu mitte tähele panna. Hull õitseja, okkaid/ogasid ka väidetavalt netu. Aga mina oma nina sinna põõsasse igaks-juhuks siiski ei pistnud. 

Rosa rugosa `Zaiga`

Üks liik ka sekka, nii vahepalaks ↓

Veel üks tore vähemate ogadega pargiroos, mille nimi ja nägu alles ootavad kokku panemist ↓

Lätlaste pargiroos ´Abelzieds`↓ - ilus, aga kuri.
Lähedale ei läinud, piidlesin kaugelt.😛

Alles õitsemist alustava roosi `Mozart` ↓ õied on küll häbematault väiksed, aga... neid on palju. HÄSTI palju!

 Ja mõned David Austini (ehk inglise) roosid ka:
´Alnwick` ↓

`

On ju nunnu! Tänu oma hästi sirgetele okstele sobib kenasti ka püsikute vahele kasvama.
 ´Princess Alexsandra Kent` alles alustas ja teast ma head pilti ei saanud. Aga algus oli paljulubav. :)

´Gertrude-jekyll´ ↓(vasakpoolne) ei jäänud samuti väga hästi pildile (aga proovi sa 30-kraadises keskpäevases leitsakus üldse mingeid pilte saada 😛)

... ja ´Constance Spry´ ↓oli talle juba ammu selga roninud.

´Desdemonast´ ei saanud ka ühtegi viisakat pilti ja mõnest veel (no las need jääda).
´Fighting Temerairel´ ↓

Ja viimane inglane (aga mitte hapupiimane! 😜):
´Queen Of Sweden´ ↓

Temale tegin ma lausa abielu ettepaneku (mis sest et Queen 😂) Need pikad sirged oksad, vähe ogasid, imeilus õie kuju, lõhn ja muu, nõidusid mind täielikult ära. Ning isegi minusugusel kaine pea ja kalgi südamega realistil vajusid rahakoti rauad lahti. 😂 Mõnda asja lihtsalt PEAB omama, sest ilma ei saa. Isegi siis, kui seda kuhugi istutada pole...

Kõik need roosid jäid mulle seal roosiaias hetkel silma. Nende vihmakindlusest pole mul muidugi aimugi, seda asja peab veel uurima.
Mulle tundub, et mul on mõned(kümned) roosid siin puudu.
Oleks neid ainult kuhugi istutada...
Aga ehk on isegi hea, et kohti pole - ei saa peast täitsa lolliks minna.
Või on juba hilja...?