Ühe kooli koduse töö tarvis oli mul vaja üks jõulukroon meisterdada. Ja teise koduse töö tarvis oli vaja üks floristitöö juhend teha. Ja nii see postitus siis sündiski. Sest kui peab, siis peab!
Kes arvab, et jõulukrooniks natuke nagu hilja on, võib ju hoopis näärikrooni teha. Ja kui nääriks ei jõua, siis... taliharjapäevakrooni, või vabariigi aastapäevakrooni, või naistepäevakrooni... Või miks mitte ka jaanipäevakrooni! Nii et... asugem tööle, seltsimehed sõbrad!
- Otsi internetist välja enda jaoks meeldivad jõulukroonid. Viska pilk peale ka soomlaste himmelile.
- Pea vähemalt kolm päeva dieeti - siis kaalud sa vähem ning oht läbi jää vajuda või lihtsalt liiga sügavale mutta vajuda on väiksem.
- Mine hangi pilliroogu (eelnevalt varusta ennast kõrgema säärega kummikute, oksakääride ning suuremat sorti prügikotiga, kuhu pilliroog panna). Kui sul puudub veega igasugune isiklikum suhe, siis sõida lihtsalt esimese veekogu äärde, mis sulle meelde tuleb. Kui veab, siis kolmanda lombi äärest leiad sa ka juba pilliroogu.
- Kui sa oled omast arust juba piisava koguse pilliroogu lõiganud, siis mine ja lõika igaks-juhuks 2x niipalju pilliroogu veel! Jama kui puudu jääb...
- Tassi kogu mant koju. Hoia õues.
- Varu Viprosali!
- Oota õiget pilliroo lõikamise meeleolu, vägisi ei ole mõtet punnitada!
- Kui see "õige" tunne on peale tulnud, siis planeeri see (jube) tegevus pigem pealelõunasele ajale, et sul sellest päevast hiljem ka midagi head ja ilusat meeles oleks.
- Õhtusöögiks planeeri varakult "vabakava" või võimalusel telli lihtsalt toit koju, sest pärast ei jõua sa enam midagi teha.
- Leia omale piisavalt ruumikas koht, kus sa järgmised neli tundi pilliroogu lõigates veedad. Varusta ennast hästi terava (vaiba)noa ja aiakääridega ning piisavalt suure lauajupi (või lõikelauaga). Viimase peale märgi mõõdud, mis pikkuses pilliroo juppe sa lõigata plaanid. Juppe on soovitav lõigata mitmes eri pikkuses, nii läheb vähem pilliroogu raisku (mina lõikasin pikkuses 6, 10 ja13 cm). Pilliroo tarvis varu vähemalt kaks piisavalt suurt kasti või kaussi. Ühte (või mitmesse) paned mõõdu järgi erinevad jupid ja teise tekkivad ülejäägid. Ja ülejäägi kast täitub vähemalt kolm korda kiiremini, kui see teine 😂 Mina töötasin põrandal istudes, seega mingi pehmem asi, kuhu tagumik toetada kulub samuti ära. Ära unusta kindaid (soovitavalt nahast)! Kaitseprillid ei tee samuti paha, sest teravad pilliroo tükid lendavad ikka mitme meetri kaugusele.
- Asu pilliroogu mõõtu lõikama (soovitavalt muusika saatel, siis möödub aeg kiiremini). Esimene 10-15 minutit kulub õigete lõikamisnippide omandamiseks. Kuigi kääre soovitatakse pilliroo lõikamisel vältida, siis minul olid kasutusel aednike seas armastatud (vene tootja?) käärid, millega pilliroo sõlmekohtade lähedalt sai kohati parema tulemuse, kui mujalt terava noaga lõigates (aga ainult sõlmekoha lähedal!). Ja ülioluline on, et nuga oleks hästi õhukese teraga ja pilliroog natuke niiske! Mina sain parima tulemuse nii, et mõõtu lõigatav jupp jäi vasakusse kätte ja äralõigatav jupp siis paremale poole (vasakukäelistel vastupidi).
- Pärast esimest paari tundi tuleb motivatsiooni langus ja sa hakkad endale lubama, et SEE on nüüd see viimane kõrs. Ole tugev, ära anna alla! Sa ju ei taha homme uuesti koogutada siin. Ja ülehomme.
- Võid pilliroo lõikamise lõpetada umbes neli tundi hiljem, kui su (riidest!) kindad on läbi kulunud, sõrmeotsad hellad ja valutav selg on ühte asendisse hangunud. Ürita oma kokkuvolditud kere jälle väärikalt püsti ajada. Sisesta endale, et see on võimalik!
- Määri Viprosaliga selga! Ja põlvi. Ja kõiki teisi valutavaid kohti.
- Korja toa pealt kokku sinna laiali lennanud pilliroo tükid. Pühi põrand.Korja kokku oma töövahendid ja lõikelaua riismed. Vii pilliroo ülejääk tagasi õue (juhul, kui tekib siiski vajadus pilliroogu juurde lõigata on hea, kui kõrred pole toakuivad, vaid (õue)niisked).
- Mine
kööki, tee pits konjakit ja soovi endale õnne - raskeim osa on nüüd seljataga! Vaata äkki keegi, hea inimene, jagab sinuga
ka oma õhtust "vabakava", sest täis kõhuga tundub maailm ilusam paik.
- Oota paar päeva (või nädalat) kuni sõrmeotsad paranevad, traumatilised mälestused hakkavad hajuma ja elu tundub jälle lill...
Ausõna, me oleme siin! |
- Kui isetegemise rõõm on jälle taastunud, otsi välja pikkuse järgi sorteeritud pilliroo jupid, käärid, natuke tugevamat niiti (mina kasutasin iirisniiti) ja võimalikult pikk sukanõel või mingi muu asi, mis seda asendaks. Mina lõikasin oma "nõela" natuke paksemast plastist kaustikukaanest, torkasin naaskliga augu ühte otsa ja... väärt tööriist oli olemas (pikkuseks sai u 15 cm). Niidi nõela taha ajaja kulub samuti ära.
- Kõigepealt on vaja teha valmis esimene oktaeeder (ehk kaheksatahukas). Selleks otsusta, mis pikkusega pilliroo juppe sa kasutad ja aja neli juppi niidi otsa (niit mõõda võimalikult pikk, kuigi seda on lihtne jätkata ja esimesele oktaeedrile võiksid kohe pikema niidist "saba" jätta, siis on lihtsam pärast riputuskõrgust timmida). Seo kaks otsa kokku. Tekib "ring".
- Nüüd lisa veel 2 pilliroo juppi ja fikseeri need ühe niidikeeruga "ringi keskele".
- Lisa veel 2 juppi sa seo need "riputamise" niidiga kokku. Tekib mingi logisev ruumiline kujund - kõik on täpselt nii nagu peab!
- Nüüd on vaja veel sul ühe kõrre jagu tagasi liikuda...
- ... ja siis ükshaaval nelja kõrrejupi (vahele) lisamisega oma esimene oktaeeder tekitada. Lugedes on vast raske aru saada, aga kui sul on veidi ruumilist mõtlemist, siis töö käigus saad sa kõigest aru - midagi keerulist siin ei ole!
Esimene "vahejupp" |
Teine "vahejupp" |
Neljas "vahejupp"paigas - oktaeeder valmis! |
- Võid ennast õnnitleda! Kui see asi on sul selge, siis siit edasi on juba puhas lõbu ning fantaasialend. Ja kui sul on NATUKENEGI ruumilist mõtlemist (minul, kusjuures ei ole!), siis edasine ei valmista sulle mingit raskust (no kui minule ei valmistanud, siis...).
- Heida nüüd pilk oma alguses väljavalitud (pilliroo)kroonile ja hakka aga pihta. Tavaliselt hakatakse selle esimese oktaeedri külge järgmisi meisterdama. Aga võib ka muudmoodi. Seda kõike on hea mugav teha, kui esimene oktaeeder kohe rippu panna, siis on kogu asjast parem pilt ja väiksem võimalus, et midagi kogemata sassi läheb. Kuus üksteise külge kasvatatud oktaeedrit näevad välja juba sedasi:
- NB. Hoia väikesed lapsed enda töökohast võimalikult kaugel, sest muidu pääsevad nad sinu hoolega (pikkuse järgi) sorteeritud kõrte ligi ja teevad sulle "teene", tõstes valed kõrred õigesse kohta. Suures tööhoos ei saa sa enne lõppu arugi, et kuskile keskele on juba üks vale pikkusega kõrrejupp sattunud. Perfektsionistidel tuleb siis vale jupini kõik uuesti lahti võtta. 😂 Lastega meisterdage eraldi ajal! 💕 Kaheteistkümnest kaheksatahukast koosnev jõulukroon:
- Vastavalt oma tahtmisele võib seda asja lõpmatuseni timmida või ümber teha (või niikaua kuni põrand vastu tuleb). Midagi rasket siin pole. Mina asendasin rippuvad kaheksatahukad kümme- ja kaksteisttahukaga - need on hulga ilusamad mu meelest, ka kasutasin eri pikkuses kõrsi ühes tahukas. Tulemus sai siis selline nagu postituse avapildil.
- Viimase asjana peida sõlmitud niidiotsad pillirookõrte sisse ja vajadusel säti veel tahukate otstes pilliroo kõrsi paremini paika, nii saab lõpptulemus ilusam.
Valminud jõulukroon jäi kenasti meie jõululaua kohale heljuma - kohe täitsa ilus oli! Nii et tasub pusimist küll. Selline mõnus ühe õhtu nokitsemine. Ja viimaseks jõulukrooniks see mul kindlasti ei jäänud. Materjali peale pean ma veel natuke mõtlema - pilliroo lõikamine on igatahes saatanast! 😅
Hea krooni tegemise nõela saab näiteks rattakodarast, mille ots natuke lapikuks lüüa ja siis sinna auk puurida. Minu esimene krooninõel tuli hoopis vanast alumiiniumist sukavardast, sellel samuti ots lapikuks ja auk sisse. Kui tahta autentseid kroone teha, siis seal on pikemad lülid 24cm pikad ja sinna vaja korralikku pikka nõela. Kui tahta neid rohkem teha, siis hangiksin omale nukumeistrite pikad nõelad, mul need olemas ja jube mugavad. Minu jaoks on kõige keerulsiem just õige tööriista leidmine lõikamiseks. Kunagi oli mul spetsiaalne plekist keeratud ziletitera hoidik, sellega oli kõige parem lõigata Kõikide teiste proovitud tööriistadega kipub roog lõhenema.
VastaKustutaVaat seda rattakodara juttu lugesin ma kuskilt ise ka, aga ei saanud aru, et kuidas täpselt sellest kodarast nõela saab. Minu suurem tahukas on nendest 13 cm pikkustest juppidest tehtud ja kogu kompott kokku tuli päris lahmakas, nii et suuremat polekski kukile väga enam riputada - mul madalad laed. Aga kuskile avara küünialuse tarvis peaks tõesti pikemaid juppe kasutama. :)
KustutaKunagi ammu tegime ka emaga krässi, aga stagnajal polnud mingeid erilisi tööriistu, lõikasime kääridega. Kõige mugavam ei olnud, mõned tõesti lõhenesid, kuid sai hakkama. Tore vanaaegne jõulupühatöö lastega koos nokitsemiseks.
VastaKustutaArvestatud :)
VastaKustuta