Kes alguse maha magas, siis eelmist remondijuttu saab lugeda siit.
💚💚💚
Sellest hetkest alates, kui meite elutoa kujutletav mööbel ja valgustid enam-vähem paika said, hakkasime kohe ka jooksvalt puuduolevate asjade otsimisega tegelema. Söögilaud oli olemas ja vana nurgadiivani mõtlesime samuti lõpuni kasutada. Kõik ülejäänu oli vaja veel leida. Vabadel hetkedel kammisime niisiis läbi Marketplace ning erinevaid e-poode ja FB-gruppide lehti, kust otsitut leida võiks. Üldehitusmaterjalidega on üldiselt lihtsam - lähed poodi ja... vastavalt rahakoti paksusele, ostad/tellid midagi lihtsalt ära. Sobiva mööblitüki leidmine on aga juba palju pikem ja keerulisem protsess. Niisiis tolgendasime me ka Saaremaal mööda ehitus- ja sisustuspoode ja naasime mandrile kahe kohtvalgustiga. Proovida pole veel saanud, nii et siiani ei tea, kas sobivad või mitte. 😀
Lisaks käisime Saaremaal ka Saare KEK-i muuseumis, kus oli läbi suure maja kulgev nõukogude argipäeva kujutav näitus. Üheksane oli seal nagu või sees (nu tal ilmselgelt pole peas ikka kõik korras... 😂), eriti meeldis talle tolleaegne elutuba ning ta tegi meile otsekohe selgeks, millisena tema meite uut elutuba ette kujutab. Stiilinäide on allpool ↓
 |
| 11.10.2024 - Üheksane oma unistuste elutoas. |
Minul valdasid hoopis teistsugused tunded. Ma mäletasin küll, et see aeg kole oli, aga et niii kole... Mul on vist mingi lapsepõlvetrauma seoses nende pruunide põrandate ja sektsioonkappide, tumedate oksetooni seinte, ristpistes tikitud patjade ja seinapiltide, alumiiniumist lusikate ning koledast hallist portselanist tehtud lauanõudega. Öäk! Kõik see on minu jaoks kuidagi... raske ja rusuv. Küll on hea, et see aeg läbi sai.
Üks tahvlike sealt näituselt võttis minu meelest erakordselt hästi kogu selle jubeda ajastu kokku. ↓
 |
| Kes näeb, see loeb! |
Kodus tagasi, said lõpuks ette pandud, juba 2 aastat tagasi ostetud kolmekordsete klaasidega aknad. Plastikust. Sest samaväärsete puidust akende hind oleks ampsanud meie eelarvest liiga suure tüki. Puidust oleks muidugi rohkem meeldinud. Aga on nagu on.
Kui kõik uksed-aknad olid jälle ees, siis enne uue talve algust, oli õige hetk teha meie maja südamele uus slepe (ühenduslõõr korstnaga). Aastaid tagasi oli juba juba uus tehtud ja see oli igati heas seisus, aga kuna tegija ei teadnud arvestada ahju ukse ja slepe läbimõõdu omavahelist seost, siis ajas ahi pärast uue (väiksema läbimõõduga) slepe tegemist alati sisse, kui ahjus puid liigutati. 😀Ka see asi vajas nüüd korda tegemist.
 |
| 26.10.2024 |
Eks see jälle üks jube nikerdamine ja millimeetrite lugemine oli - allapoole ei saanud selle lõõriga enam tulla, sest muidu meiesugused kraanad ei mahuks alt läbi käima ja ülevalt tuli lagi ebaõiglaselt vara vastu. No ehita siin majas siis midagi! Aga tehtud see härral kuidagi sai. Saab hakkama küll, kui tahab! 😜
Teiselpool ahju tegelesin mina... ee... tasandustöödega? Ausõna, ma ei tea ehitusterminitest mitte midagi. 😀Igatahes oli mul vaja seda kuumaastiku seal kuidagi täita, et tulemus esteetilisem oleks. Päris uuel üle krohvimisel ei näinud selles kohas mõtet, sest iga palgiots seal kõrval oli nagunii ise pikkusega, seega tulemus nii ehk naa rustikaalne, töötamiseks vajalik ruum oli samuti olematu ja liiga lakutud tulemust nagu ka ei tahtnud. Ühesõnaga... paras minusugune peale lasta! 😂
 |
| 2.11.2024 - Plirts ja plärts, lirts ja lärts! 😃 |
Värviproov ↓
 |
| 6.11.2024 Siin ei ole ju küsimust, et kumb läheb, eks?! |
Samal ajal tegin ka teiselpool ahju lastetoa ukse taga krohviparandus- ja värvimistöid, aga sellest polegi mul ühtegi normaalset pilti.
Mees oli jõudnud toimetamistega niikaugele, et võis alustada meite elutoa välisseina savikrohvimisega (kõik suuremad palgivahed olin eelnevalt, nii hästi kui sain, linavildiga tihendanud). Kaks aasta tagasi olime ostnud tonni savi ning see oli kogu selle aja lihtsalt õues (koormakatte all) seisnud. Vahepeal tundus, et sipelgad on sinna koti sisse lausa pesa teinud ja tuleb äkki hoopis uue koti järgi minna, aga õnneks oli saviga kõik korras. 😃
Küll aga teadsime me mõlemad mehega savikrohvimisest täpselt nii palju, kui me internetist erinevatest kohtadest infot olime leidnud ja videosid vaadanud. Teoreetilise poolega olime niisiis enam-vähem kursis, lihtsalt kogemust polnud. Ühe koolituse leidsime ka, aga selle maksumus ületas mitmekordselt kogu seina mineva savi maksumust. Ühesõnaga... odavam tundus proovida, eksida ja uuesti teha, kui koolitusele minna. Nii normaalne ihnuskoidest soss-seppade jutt, eks!?😂
Kõige keerulisem tunduski mulle see savi palgi külge kinni jäämise pool. Et pressid kuidagi seda savist kraami läbi selle hõreda pilliroomati palgini, aga... no äkki ei jää kinni? Mis siis saab??? Ühel hetkel küsis mees, et kas sa mäletad, miks me seda savi sinna h õ r e d a roomati peale üldse tahtsime panna? Paneks äkki hoopis selle 5cm paksuse pillirooplaadi palgile ja siis sinna peale krohviks? Oleks lihtsam ja savi kuluks ka vähem. Vähemalt teoreetiliselt.
No ma tõesti ei mäletanud enam, et miks me just nii olime plaaninud. Ehk olid need rooplaadid väga kallid? Vaatasime järgi - odavad ei olnud jah! Aga kuna meil oli vaja ainult 7 (suurt) plaati, siis otsustasime, et paneme ikkagi need plaadid ka sinna savi alla. Välissein ju, äkki on talvel tiba soojem ja lihtsam krohvida pärast. Plaatide järgi tuli nüüd küll suurde linna sõita, sest kuskil Kesk-Eestis nii fäänsit kraami ei müüda. Isegi linna tuli ette helistada ja uurida, et kas üldse poes kohapeal neid plaate ongi. Saimegi enam-vähem viimastele veel küüned taha aetud. 😅
Plaadid käes, täitis mees palkide vahelised süvendid pilliroorooga, et seinapinda tasasemaks saada. Üheksane kirjutas/joonistas palkidele erinevaid sõnumeid järgmistele põlvedele. Siis võis asuda pilliroomplaate paigaldama. Ja sodi ajasid need plaadid ikka koledal kombel.
 |
| 2.11.2024 |
 |
| 2.11.2024 |
 |
| 7.11.2024 |
Nagu keskmiselt pildilt näeb, siis vahepeal oli meie elutuppa tekkinud ka peaaegu viiemeetriste laelaudade hunnik. Olime esialgu mõelnud kõigepealt uued laelauad paigaldada ja alles siis seina krohvima hakata, aga lõpuks tundus mõistlikum ikkagi (punase!😀) saviga tööd ära teha ja alles siis lumivalged lauad lakke panna, sest mul ei olnud küll mingit tahtmist uut lage küürima hakata. Jumal teab, palju nalja selle saviga veel saama hakkab... 😀Ja nii see lauahunnik meil seal toas risti jalus seisiski.
Kui roomatid olid seina (ainult jumal teab, kui õigesti või valesti) ja mingid elektrikaabli kanalid ka paika saanud, sai õhtul prooviks natuke krohvimist proovitud. No et teaksime... kas sajab kohe hommikuks seinast alla või... kunagi hiljem.
 |
| 7.11.2024 |
Kohe hommikuks ei sadanud!
Niisiis sai järgmisel päeval terve sein esimese krohvikihiga kaetud (sellele eelnevalt oli tarvis vajaminev kogus savi käsitsi ämbritega tuppa tassida ning sellest siis omakorda, portsu kaupa, paras krohvisegu trelliga valmis vuristada)
Kuna meil on peres läinud kuidagi nii, et tubased krohvimistööd on üldjuhul minu teha, siis olin ma tegelikult arvestanud, et see seinavärk jääb minu kanda. Käe sain küll valgeks tehtud, aga õnneks oli kallis abikaasa nii tore inimene ning säästis mind sellest raskest füüsilisest tööst. Ilmselt polnud ta ka valmis 100 aastat ootama, kuni minusugune pedant seinale hingestatult järgmist krohvikogust kannab ja otse loomulikult kümmekond korda mingeid kohti üle teeb (mitte et ma tema tehtut salaja üle krõhvitsemas poleks käinud 😂).
 |
| 8.11.2024 - Esimene savikiht |
Edasi pidime ootama savi kuivamist.
Paar päeva hiljem avastasin kuivavalt seinalt hallituse täpid. Just need savikihi seest välja turritavad pilliroo osad hallitasid. Pekki! Vaatasin seda niisket seina ja mõtlesin, et huvitav... mis takistab sellel seinal ü l e n i hallitama minna? Mitte miski!?
Kiire guugeldus andis soovituse seinas olevaid hallitusekoldeid leeklambiga tõrjuda. Ee... et panen nagu seinas olevale pilliroole tule otsa vä...? Tundus natuke liiga radikaalne lähenemine! 😂 Äkki prooviks kõigepealt heaga?
Tegelikult hoidsime aknad ööpäev läbi tuulutusasendis, et niiskus kiiremini välja pääseks ja üksikuid koldeid põletasin tulemasinaga. Aga hoolas pidi ikka olema, sest see savist väljaturritav kraam võttis tuld ikka küll! 😂 Lisaks oli meil ülihea meel, et see savitamine oli just küttehooaega jäänud, sest muidu ma ei kujuta ettegi, mis elu seal seinal oleks vohanud. Mets näiteks!
Vahepeal uurisin selle hallituse tekkimise kohta veel lisa. Tuli välja, et niiskena kipubki just see savi sisse segatav kiud hallitama minema. Ja no loomulikult siis ka need esimesest krohvikihist väljaturritavad kõrred Lisaks leidsin netist kiidulaulu, et pillirootooted aitavad vältida kondensatsiooni ja hallituse teket. Ja teksti all oleval pildil... pilliroog hallitas. 😀Mingis teises kohas soovitati pilliroogu valides pöörata tähelepanu sellele, et roog oleks kindlasti kollane (ja jäik) ja ilma hallide täppideta (sest täpid tähendavad hallitust). Hmm... Läksin siis meite plaatide jääke revideerima.
Kohe kindlasti sisaldasid need lisaks kollasele roole ka igasugu muud pehmet ja hallitustäppidega kraami. Samas... ei kujuta ka hästi ette, kuidas keegi (käsitsi?) iga pilliroo varre, enne plaadiks saamist, igasugu pehmest lapendavast ja hallitavast sodist ära puhastaks. Vähemalt Eestis pole mingeid premium klassi plaate olemas! Ise pead tegema neid plaate siis. Ja kui lahtiste silmadega väljas ringi liikuda, siis on ju näha, et tegelikult on hallitus igal pool meie ümber. Kõrred ju hallitavadki! Nii et võta siis kinni, kas peaks muretsema või ei. Ja kuna need plaadid olid juba seinas ja ühe kihi savigagi kaetud, siis... saime ainult edasi liikuda. Kipsi jõuab alati panna! Ja ka see võib hallitama minna...
 |
| Pillirooplaadi jäägid |
Et meeleolu siiski ergas püsiks, avastasime ühel hommikul oma kuivavalt seinalt kunstiteose nimega... "Tissid".
Mees arvas, et need kuuluvad vist veidi küpsemale daamile. Väga hea, ütlesin mina, saadki eesootavaks vaatepildiks valmistuda. Vaata kohe terviseks, kallis! 😛
Kui esimene savikiht oli nädalakese kuivanud, sai panna järgmise kihi. See oli kõige keerulisem/raskem kiht, sest nüüd pidi savi sisse minema ka džuudivõrk. Selle kihi paigaldamiseks kulus mehel kaheksa tundi. Või oli see üheksa? Igatahes oli ta õhtuks täitsa sepik, mis sepik. Valutavatavaid käsi pole mõtet mainidagi. Mõtles teine hirmuga, et mis need käed veel hommikul teevad...?
Aga naine teadis rohtu! Tõin sahvrist võiduka näoga pudeli veini ja... hakkasime kiiresti raviga pihta! Ja uskuge või mitte, aga järgmisel hommikul oli mehe ja tema kätega, kõik suurepärases korras. 😂Tähelepanu! Tegemist on ravimiga! Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pudelil olevat etiketti. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. 😛
Teise kihi puhul olime me juba targemad ja ventileerisime elamist esimestel päevadel kohe eriti usinasti. Aga ikka tekkis seinale mingi kogus hallitavaid täppe. Mees tõi mulle nende tarvis soovitatud leeklambi, aga ma keeldusin seda kasutamast, sest kartsin, et see "põhk" seal savi all võtab ikkagi tuld ja siis läheb kogu kupatus nagu säraküünal. Jäin tulemasina kasutamise juurde. Savi tootja poolses kasutusjuhendis oli tegelikult ka kirjas, et kõrge õhuniiskuse korral võib savi pinnale mingiks ajaks hallitus tekkida, aga see pole tervisele kuidagi ohtlik ja kaob savi kuivades ise ära. Tekkinud kolooniad soovitati siiski eemaldada ja nii ma ka tegin.
Pärast teise kihi kuivamist läks seinale veel kolmaski kiht savi ja hiljem kuskile allapoole veel mingi ekstra "augutäidet", et sein kaablitunneliga ikka samas tasapinnas oleks (mees oli pornot teinud, noh!😀). Ja aknapalede tegemine ei olnud ka mingi mee lakkumine. Iga kiht savi kuivas v ä h e m a l t nädala.
Lisaks tekitas kallis abikaasa meite magamistoa seinale kena elektrikaablitest harakapesa. See ootab hetkel veel mingit "õiges mõõdus" kappi, kuhu kogu see kupatus viisakalt mahutada. Niikaua aga paitame oma silmi selle pesa suurejoonelist kurvide ja keerutustega.
 |
| 8.12.2024 - Viimane kiht ekstra savi kuivab |
Marjasõel laes ↑mängib lampi. 😛
Vahepeal tuli laevalgusti kaablite täpseks paika panemiseks, taaskord meite tinaraske söögilaud tagasi tuppa tassida (mul hakkavad kohe käed valutama, kui ma seda meenutan). Jõuludel pidi see laud küll nagunii kasutuses olema, nii et tuppa oleks pidanud see varsti kolima nagunii. Jõululaupäevani oli täpselt 11 päeva.
 |
| 13.12.2024 |
Viimane kiht punast savi oli seinas kenasti ära kuivanud ja tegelikult mulle täitsa meeldis see tulemus. Oli selline mõnus soe ja maalähedane toon. Mees oli lõpuks täitnud naise unistuse, saada jõuludeks elutoale ilus uus sein (aastast ei olnud ju juttu, eks!). Niisiis olin mina igati valmis pidama jõule punakaspruuni seinaga elutoas. Kõik oli hea! Välja arvatud see... ligi viiemeetriste laudade hunnik keset tuba. Äkki tõstaks selle jõuluajaks lihtsalt seina äärde jalust ära, äh?
Aga vot sellega ei olnud mees kuidagi nõus. Raius nagu rauda, et jõuluks peavad need lauad lakke saama ja veel täna õhtul tahab tema vähemalt ühe triibu tõmmata. Seinale, ma mõtlen. Veel parem, kui kogu sein saaks lõpuks viimistluskrohvi kihi peale. Mul oli ainult üks küsimus: Mees, kella oled vaadanud vä???
Oli küll! Lubas vajadusel veini vahele võtta ja edasi panna. 😂 Kuule sina, kes sa selline oled? Ja mida sa mu mehega tegid???
 |
| 13.12.2024 Algus |
 |
| 13.12.2024 |
Nagu ikka, ei läinud ka see töö nii lihtsalt, kui minu jäärapäine mees lootnud oli. Aga umbestäpselt pool seina krohvis ta sellel õhtul ikkagi ära. Ilma veini abita, kusjuures! 😛
Pildid on kõik pimedal ajal tehtud, sest remonditöödeks olid mehel üldjuhul ikkagi ainult õhtud kasutada.
Teine pool seinast sai heleda kuue järgmisel õhtul.
 |
| 14.12.2024 17:20 |
 |
| 14.12.2024 18:08 Kuivanud ja veel kuivamata savikrohv |
Jõuludeni jäi veel kümme päeva...
