Remondijutud. Ehk millega meie õigupoolest tegeleme, et enam sõnakestki aega kõssata pole

Eluga on selline huvitav asi, et see ei pruugi kulgeda nii nagu sa oled mõelnud, oodanud või planeerinud. See võib minna hooopis mingit oma rada. Ja võibolla just see rada ongi sulle käimiseks mõeldud. Kes teab...

See on nüüd üks pikk jutt, mida ma üritan võimalikult lühidalt kirja panna. Aga no päris kümne lausega ikka hakkama ei saa (minu probleem, ma tean!). Proovin siis kahekümnega. 😜

Niisiis... me ei ole hoolimatud sead, raskelt haiged või ära surnud. Meil on lihtsalt... remont. Elutoa oma. Selline natuke SUUUREMAT sorti. 😀

Algandmed:

Tuunitava maja vanus: 100+

Seinte materjal: palk

Tuunitava (elu)toa pindala: ca. 33 m2

Lisainfo: toal on 2 akent ja 4-6 ust (oleneb, kuidas lugeda 🤪)

Tuuningu läbiviijad: 2 isehakanud ehitajat + ajutised abimehed 😀

Kogu see elutoa remondi teema sai alguse tegelikult sellest, et ühel naisterahval, see tähendab minul, sai oma elutoa vanast kipsplaadist tapeediga kaetud seinast siiber ja ta ütles oma mehele, et teeme elutoale jõuluks lõpuks mingi normaalse seina. Aasta oli siis 2022. Ja sellest rääkiv postitus on siin. 

Nagu ikka - üks asi viis teiseni (seina tegemiseks oli vaja kõigepealt hoopis lagi korda teha) ja novembri alguses 2022 saigi vanad laelauad alla võetud ja vaatepilt oli selline:

2.11.2022 Sorry, pilt on nagu on!

Pildi pealt ei ole ilmselt aru saada, aga tegelikkuses oli iga laetala ise kõrgusel ja see võttis meid ikka korralikult kukalt kratsima. Ma olin nii väga lootnud, et ehk õnnestub meil vana lage säilitada (talade vahelised lauad alla võtta, puhastada ja uuesti tagasi panna?) või midagigi sellest kasutada. Mõõtsime, et kui olemasoleva konstruktsiooni külge uus lagi teha (selline oli tegelikult meie esialgne plaan), siis oleks see jooksnud otse ahju peale/vastu. Aga nii ei olnud mõeldav! Ja mina ei olnud kuidagi valmis ühte ülemist ilusat palki, lihtsalt lae sisse peitu panema. Milline raiskamine, ma ütlen! Raske nende naistega, ma tean. Aga äkki saaks kuidagi madalamal asetsevaid talasid kõrgemale tõsta ja... asi ikkagi õnnestub...? Ühesõnaga... meil oli vaja aega, et tekkinud olukorda seedida. Ja plaani pidada. Ja kogu kupatuse alla võtmiseks oli aastaaeg nagunii juba vale (me ikkagi elame selles majas, eks!). Lisaks oli vaja, et olemasolevast laest liiv igapäevaselt pähe ei sajaks. Ja päris kindel oli ka see, et selleks jõuluks küll mingit uut ilusat seina ei tule...

2.11.2022 Montaaživahuga parendatud lagi 😂

Jõulud küll pidamata ei jäänud. Eraldasime õhuliste kardinatega elutoast ühe osa, kinnitasime lakke klambritega kardinakangast, et söögilaua kohal taldrikusse vähem liiva sajaks (ka montaaživahu kasutamine ei lõpetanud seda liivasadu), tassisime taas tuppa meite suure söögilaua (ma ei saa aru, et kes vabatahtlikult niii raske laua on ostnud 😅), panime knopkatega akna ette kardina, natuke tulesid, küünlaid, laternaid ning keset suurt kaost oligi tekkinud päris hubane söögitoa osa. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

24.12.2022

Selge oli see, et enne suvepuhkust nagunii remondiga edasi minna ei saa (külm on!). Ja suve alguses selgus, et mehel oli SOS tööna vaja hoopis oma töökoja katust vahetada. Selle vahetuse käigus tegi ta paraku korralikult liiga oma epikondüliidi diagnoosiga kätele. Kes tahab see guugeldab, aga põhimõtteliselt on tegemist nõmeda (kroonilise) käte haigusega, mille sümptomite avaldumisel, võtab taastumine tihtipeale aega kuid. Ja sel ajal on keelatud isegi poe kotti tõsta, mingist haamriga vehkimisest rääkimata. Kätega oli asi niisiis ikka päris halb ning oli päris selge, et ka selleks jõuluks mingit uut seina ei tule. 😞 Keskendusime siis hoopis kanala lõpuni ehitamisele.😂. Mitte, et see paranemise seisukohalt nüüd kuidagi parem tegu oli, aga elu vajas elamist. Ja... meil lihtsalt oli vaja see kanala asi lõpuks ära lõpetada. Õnneks oli seda tööd ikkagi kõvasti väiksemas mahus, võrreldes elutoa remondiga, mis ilmselgelt oleks puhas enesetapp olnud. Lisaks toimus augustis meite juures aiablogijate kokkutulek ja pärast seda oli minul veel 2 pulma teha (st dekoreerida) vaja. Kui lõpuks kõik need asjad (ja suvi ka) mööda said, siis olime me mehega nagu 2 tühjaks pigistatud sidrunit (Kasvuhoonekesekese panime ju ka püsti!). Ühel sidrunil valutasid igapäevaselt käed ja teine vingus, et ta ei taha tükk aega ühtegi pulma näha. Sellised tublid ehitajad siis! 😅

Jõulud seisval ehitusplatsil said ka seekord peetud - lisasime veel natuke suuri ruumilisi paberist lumehelbeid ja lakke ühe tuledega ehitud vitstest punutud kera - parema puudumisel sobis küll! 😀

Olime otsustanud, et 2024-l aasta suve lõpus tuleb see pikaleveninud elutoa remont lõpuks ikkagi käsile võtta. Kui just midagi jälle vahele ei tule (ptui-ptui-ptui!). Kaua sa ikka nende kastide otsas elad, eks!? Kogu elutoa sisu oli ju kokku pakitud. Tead küll, et kuskil kastis on sul mingi vajalik julla, raamat või suurem kogus morsiklaase, aga millises neist...? 

Suvi lendas linnutiivul. Üritasime mehega korraga puhkused saada, et saaks rohkem perega ühiselt väljas käia ja koos remondiga alustada. Meest aga ei lubatud soovitud ajal puhkusele, nii et see plaan läks ka vett vedama. See oli mu kannatliku mehe jaoks viimane piisk ammu täis olnud karikasse ja hea põhjus edasi liikumiseks. Naerunägu 😜

Seega... septembrist oli mul kodus vaba (energiast pulbitsev 😃) mees. Esialgu üritasime küll nii palju kui lapse kooliskäimise ja minu töö kõrvalt võimalik oli, hoopis ringi tolgendada, et septembrist veel viimast võtta. Õnneks olid ilmad soojad ilmad. 

6.09.2024 Ühe kuuma päeva lõpp Reiu rannas

Poolest septembrist kannatas temperatuuri poolest ammuoodatud töödega lõpuks pihta hakata. Olime maha pidanud korraliku remondikoosoleku, vaaginud asju üht- ja teistpidi ning jõudnud lõpuks selle kõige kardetavama järelduseni: meie soovitud tulemuse saavutamiseks tuli kogu elutoa lagi alla võtta. Ka laetalad! Ja alustada tuli laelaudade peal oleva liiva eemaldamisest. Oeh...

Ma olin ikka väga mures. Sest 33 ruutmeetri suurune auk laes tundus mulle sama hea, kui et maja remondiks oleks vaja eemaldada terve üks välisseinsein. Mis seda maja siis üldse veel koos hoiab??? Lisaks kahtlused, et äkki see hiirekuse haisune liiv seal lae peal ikkagi summutab müra ja hoiab maja palkidel vajalikku raskust. Ja kui see raskus eemaldada siis... ? Äkki peaks kõik selle jama ikkagi alles jätma ja uue lae vana alla ehitama? Pikkade inimestena liiguksime toas edaspidi siis küll käpuli, aga see ka mõni asi, mille pärast vinguda. Vähemalt on katus peakohal! Plaanitavate tööde valguses polnud ma selle viimas asja realiseerumises päris kindel...

Mees asus igatahes innukalt liiva kühveldama, sest seda pidi ainult õhuke kiht olema. Labida või kühvliga ämbrisse, ämbriga teisest pööningu otsast torusse, mööda toru suurde traktori kärusse. Lihtne värk! Ok, enamus kes seda tööd kunagi teinud, teavad, et see on kogu vana maja kõpitsemise juures, üks kõige jubedamaid töid üldse. Sest kõik see kühveldatav kraam on tuhkkuiv, tolmab, ajab köhima ning kleepub mõnusalt niiskele ihule. Ja kohe esimesel päeval sai selgeks, et mõnes kohas on seda kraami tõesti õhuke kiht. Aga teises kohas jälle tublisti rohkem. Nii et... palju õnne!

Plaanisin küll meest selle jubeda töö tegemisel aidata, aga pääsesin, sest tekkiv tolm ajas mind ikksa väga hullult köhima. Hea mees naine, kes lubabki appi tulla, eks! 😛

Viie päevaga kühveldas armas abikaasa meite elutoa lae pealt umbes 3 tonni mingit liiva-savi-agana- ja samblasegust kraami ära. 

20.09.2024 Täitsa kena töö, eks!

20.09.2024

Selle kärutäiega ↑ kitsast väravast välja manööverdades, sõitis mees meite iidvana aiaposti pooleks. Selle üle mul oli täitsa hea meel. Kui muidu uusi ei saa siis... 😛

Seejärel oligi järg lae alla võtmise käes (enne teipisime/kiletasime veel kõik uksed). Kõigepealt tuli eemaldada laetalade vahel asetsevad paksud altpoolt paberiga üle kleebitud "lauad" ning seejärel talad ise. 

20.09.2024

21.09.2024

21.09.2024

Laudade alla võtmiseks kulus paar tundi. Tekitatud jama koristamisele juba palju rohkem. Välisukse asemel tuli mul see päev kasutada köögi akent. Mul oli ikka nii hea meel, et ma aknast sisse-välja ronimiseks veel sobivas formaadis olen, sest sellest kitsast august tuli päeva jooksul ikka mitu korda oma tagumikku sisse või välja pressida. No polnud just kõige avaram avaus, kus toimetada. Kuidagi külg ees tuli liikuda (st üks jalg kõigepealt aknast välja toolile, siis tagumik järgi ja siis teine jalg, ilma tooliga pikali käimata. Natuke nagu tooliga hobuse selga ronimine, lihtsalt maha tuli tulla teiselt poolt hobust.) 😅 Oleks see remondiasi meitel veeel natuke veninud (ja mina rohkem head-paremat söönud), siis äkki ma polekski enam aknast välja mahtunud ning meesterahvas oleks pidanud mind hoopis kuhugi spaasse puhkama saatma. Või aknaauku suuremaks saagima. Ja see oleks kogu asja maksumuse veel kõrgemaks ajanud... 😂

21.09.2024

21.09.2024

21.09.2024

Vanade laetalade alla võtmineseks ja uute paigaldamiseks kulus terve tööpäev. Olin kogu aeg arvanud, et nii tähtsad asjad nagu palkmaja lae talad hoiavad maja konstruktsiooni kuidagi koos, aga võta näpust - vähemalt meite maja talad olid oma pesades lahti. Üks (korstna kõrval asuv) tala läks küll läbi maja ja seda me puutuda ei julgenudki, sest see hoidis äkki päriselt midagi koos - selle madalaima punkti järgi saigi kõik uued talad paika pandud. Nii et lae kõrgust pidime siiski loovutama, aga teha polnud midagi. 

16.34

18.52

Ühe öö oli meie elutuba täitsa ilma laeta. Sel ööl oli meite kandis 2024 sügise esimene külm (vetsus oli öösel jube külm käia😁). Hommikul oli hall maas. Õnneks mitte (elu)toas! 😛

Õhtuks oli meite elutoal juba tuttuus lagi (koos soojustusega kusjuures!). Nii lihtne see kõik siis oligi...

22.09.2024 16:18 Ikka väga madalal tundus see lagi...

Niisiis... kõige-kõige suurem ja kardetum töö oli aega võtnud umbestäpselt 3 päeva. Miks ma üldse nii väikse asja pärast muretsesin??? Olgu, palkmajas toimetades võib igasugu ootamatusi ilmsiks tulla (oli juba tulnud), seekord lihtsalt vedas. Igatahes külm võis nüüd tulla ja see oli väga hea tunne. Edasi olid rohkem nagu nipet-näpet toimetamised selle kõrval. 

💚💚💚

Nüüd oli vaja paika panna mööbel! Kujutletav! Sest kuskil uue lae ja seina sees pidid jooksma hakkama uued elektrikaablid. Aga kus täpselt, seda oli meil kohe teada vaja! Ja selge oli, et uue lae ja seinaga see asi seal toas enam ei lõppe - põhimõtteliselt kõik tuleb uus teha! 😅

Kõigepealt pidime meelde tuletama, et milleks inimesed elutuba üldse vajavad. Me olime 2 aastat juba ilma olnud, nii et hästi enam ei meenunudki, et milleks seda ruumi päriselt vaja on. Niisiis kaardistasime oma ideed ja leidsime, et kõigepealt on vaja leida koht diivanile, sest lösutamine on eluoluline elutoa osa. Istusime mehega oma kujutletava diivaniga elutoas kõik võimalikud ja võimatud kohad läbi ja jõudsime järeldusele, et diivanil molutamiseks ja kauni vaate nautimiseks on selles toas ainult üks õige koht. Paraku oli just selles ühes õiges kohas lastetuppa viiv uks. Aga see meid ei morjendanud! Mingi tühipalja ukse pärast ei kavatsenud me veel molutamisest ja ilusast õuevaatest loobuda. Niisiis vana uks tuli kinni panna. Ja lastetuppa uus ukseauk teha. Vist...

Siis "tõstsime paika" ülejäänud mööbli. Ikka nii et tekiksid loogilised tsoonid. Diivaniga lösutamise ja teleka vaatamise tsoon, raamatukapi ja mugava tugitooliga lugemise tsoon ja suure söögilaua ja nõudekapiga söögitoa osa. Täitsa mõnus ja hubane sai. Koli või sisse!😅 Nii joonistusid välja ka elektri- ja sidekaablite vajalikud asukohad.

Edasi toimetasin mina vana lastetoa ukselt värvi eemaldamisega. Lastetoa poolt olin seda juba ammu teinud, nüüd tuli elutoa poolne osa ka lõpuks korda saada.

5.10.2024

Ja mees alustas lastetoa seina lõhkumisega. Niipalju siis väikesest elutoa värskendusest...

Õnneks oli maha lõhutav seinaosa siiski vana ukseauk, mille me ise aaastaid tagasi lastetoas remonti tehes, kinni olime pannud. Esijalgu lootsime, et äkki piisab neile (lastele) ainult toidujagamise august ja käivad edaspidi akna kaudu, aga üks millegipärast ei olnud selle variandiga nõus... 😜

29.09.2024 Piiluauk

 Tegime siis ikka natuke suurema augu. 😜

29.09.2024

Sealt seina seest tuli vana hiirepesa välja. Koos kuivanud hiirega. Väkk! Hiired on tegelikult täitsa nunnud, mo meelest. Aga mitte inimeste eluruumides. Ei elusalt ega surnuna!

Lastetuba sai uude ukseauku uue tutika puitukse (jälle mulle mökerdamistööd). Ja kuna meil puudusid head mõtted, et kuidas vana ukseauku sedasi kinni panna, et seda tulevikus vajadusel lihtsasti kasutusele võtta, ja et kinni pandud ukseauk lastetoa palkseinal ei karjuks, siis otsustasime sinna ukseauku hoopis lapsele hädapärase riiuli teha, kus ta saaks oma täpitopse, koomiksikogu ja ühteist veel hoida.

Naine teadis täpselt, kui paksu materjali selle riiuli tarvis vaja on. Aga meite maakonna ehituspoodides niisugust ei müüdudki. Õnneks seisis kodus kasutamata täpselt sobivas formaadis puitkilpi (oli ühe teise asja jaoks ostetud), nii et seekord pääsesime kuskile suuremasse linna "jahile" sõitmast. :)   

8.10.2024 Töötlemata      

8.10.2024 Töödeldud (juhtmed on veel ringi tõstmata)

Laps kiitis riiuli igati heaks ning vallutas kiiresti kõik vabad pinnad. Täpitopsidel, koomiksikogul ja kaisukatel on oma kindel riiul, muu on vastavalt üheksase tujudele pidevas muutumises. :)

Nii... 9.10.2024

... ja naa :) 4.12.2024

Teiselpool oli seis midagi sellist (pildil uksehinged veel puhastamata).

6.10.2024 On veel vaja krõhvitseda...

Selle lastetoa vana ukseaugu avamisega loksus majas midagi mõnusalt paika. Tekkis mingi õigem/parem loogika ja (turvalise) pesa tunne. Ning meie saime jällegi kinnitust, et kui meil on ikka tugev tunne, et midagi on õige... siis see üldiselt ongi õige. 😁 Ja mida rohkem detaile meie peades järjest paika loksus, seda selgemini nägime me ka lõpptulemust. Ja see meeldis meile väga! :)

Ja oligi täpselt paras aeg endid väikese Saaremaa reisiga tuulutada. 

Kakskümmend lauset on ka juba ammu täis. Ja ma pole veel poole pealgi. 😂 Nüüd peab küll pausi pidama! 

Teinekord  jälle... 💚