teisipäev, 13. juuni 2017

Hingekellasid helistades...

Nii nagu kellahelinat ei saa sõnadesse panna, ei suuda ma ka sõnades väljendada kõiki neid tundeid, mis mind viimastel ajal valdavad. Kõik need rohelise erinevad vajundid, paisuvad õiepungad või kasvavad noored lehed, sadanud vihm, erinevad lõhnad ning kõik need asjad, mida talvel teha ei saa. Näiteks õhtul külavahel lillelises hommikumantlis ringi kooserdamine, et päikeseloojangut püüda - värskelt duši alt tulnuna, kell kohe 11 saamas :D






Või siis metsast kase okste toomine ning neist väikeste ehk tussuvihtade tegemine ;)


Või põllul noore kuuseheki alust rohust puhtaks kitkudes võib vabalt ka sealsamas kasvavaid kõrsi imetleda. Neid käin ma küll ausalt öelda iga päev paitamas, lihtsalt NII ilusad on :D


Ja maasikasaagil peab silma peal hoidma :)


Väljas toimub praegu ainuüksi ühe päeva jooksul rohkem, kui talvel terve kuu jooksul. Ja see on mõnus. Lausa ülim! Ning aias on ka suurepärane aeg, kõik on veel värske, lopsakas ning värve on minu jaoks just parasjagu, mitte üleliia :)

Villane lodjapuu

Lauk `Purple Sensation`






 `Flaming Spring Green`

Tömbilehise viirpuu `Paul`s Scarlet` avanevad roosinupud :)

















No, mis sa hing veel ihaldad? 💚💚💚

3 kommentaari: