reede, 23. märts 2018

Et hoog ei raugeks!

Ühte teatud lillekasvatajat ründas koledal kombel ühe puukooli kataloog. Eriti suurt agressiivsust ilmutasid lehed, millel presenteeriti elulõngasid, mille peale too lillekasvataja otsustas raudpolt kindlalt, et tuleb elulõngasid kasvatama hakata. Või no... vähemalt proovida. Kust sa muidu tead, eks!
Mis siin salata, endalgi hakkas suunurgast ila jälle voolama. Otsisin Mahhovite elulõnga raamatu riiulist välja ja... vaatsin (ilakett suunurgas) isuäratavaid pilte - vahi nagu kokaraamatut, eksole!


On ikka ilusad ja huvitavad taimed küll. Eriti meeldivad mulle erinevad väikseõieliste elulõngade (nt mägilõnga ja tervelehise elulõnga) liigid ja sordid - on tervemad, talvekindlamad ja kasvutingimuste suhtes vähenõudlikumad (Mahhovite sõnul võib nt mägilõnga istutada ka kuivemasse ja kehvemasse pinnasesse ning isegi laasunud kuuskede alla). Lisaks eelmainitule on minu meelest neil kõigil väga elegantsed õied. Paljude suureõieliste sortide õied on minu tundliku natuuri jaoks liiga pealetükkivad (vaata mind!) või lausa lämmatavad (kas sa ikka märkasid, kui suur ja edev ma olen!). Väikeseõieliste õied on meeldivalt tagasihoidlikud, võivad edukalt ka teiste lillede vahel kasvada või lausa taustaks olla ja samas... nii ütlemata lihtsad ja... jumalikud :)
Järgnevad pildid on pärit eelmise aasta Roogoja talu külastuselt:

C. vitalba `Paul Farges`
 Pildi peal ei tule selle väikseõielise hariliku elulõnga (Clematis vitalba) ilu ehk korralikult välja, ega tegelikkuses oli see väravakaar piisavalt pilkupüüdev ning lisaks lõhnas ka meeldivalt.


Tore Jaapani ristand `Odoriba`

 Ja järgmiseks minu ületamatu lemmik. Tadaaa...


No kas pole võrratu? Ülim tupsununnu! Oo... las ma olen praegu sillas...
Selle imearmsa tegelase pärast tarisin ma perenaise teisest aia otsast ninapidi kohale, et ta mulle selle nunnuduse nime ütleks. Sealsamas kõrval kasvas sarnaseid tegelasi veel. Nt selline:


 Ja ainult ühel neist oli (loetav) nimesildike:

Perenaine ütles, et kõik need elulõngad (neid oli seal mitu eri värvi) on Clematis integrifolia. Olin omale eelnevalt kodus teinud nimekirja huvi pakkuvatest liikidest ja sortidest ning see oli mul seekord ainult eesti keeles (no... ma ju olen eestlane ning see on minu emakeel... ja kui taimedel on eestikeelsed nimed, siis miks mitte neid kasutada???), seega uurisin, et kuidas on selle elulõnga eestikeelne nimi. Proua ütles, et ongi lihtsalt C. integrifolia ja kogu lugu. See tekitas minus mõningast segadust, sest mulle ei meenunud Mahhovite raamatust mitte ainumast elulõnga, millel poleks eestikeelset nime. Aga ega ma kõike vast ei mäleta ju ka...
Igatahes ka müügiplatsil oldi täiesti veendunud, et Clematis integrifolial mingit eestikeelset nime ei ole (no ma pidin ju ikka kontrollima, eks!).
Kodus hakkasin raamatust vaatama, et kelle ma siis ikkagi omale koju tassisin ja sain teada, et ma olin nüüd tervelehise elulõnga õnnelik omanik. Ja sellenimeline oli juhuslikult ka  
                                                                mu soovinimekirjas.😍😃


Kui see tervelehine elulõng nüüd kõrvale jätta, siis üks väga ilus elulõng, millest mul ka pilt on, on teksase elulõng `Princess Diana`. No kas pole võrratu?



C. texensis `Princess Diana`

Tegelikult on kõik väikeseõielised elulõngad ilusad, minul lihtsalt pole neist eriti pilte, mida näidata (või ei leia üles :D). Järgmisel pildil on minu aias kasvav (väidetavalt) siberi elulõnga seemik, sama taime pilt oli ka postituse alguses. Minul kasvab ta pirnipuu tüvel, talveks varsi maha ei lõigata, kevadel kasvab kenasti edasi. Kõrguseks lubatakse kuni 4 m. Mulle meeldib - ei mingit poputamist, saab endaga suurepäraselt ise hakkama.:)


Neile, keda pisikesed õied ei kõneta on järgmine foto, mis on tehtud Roosoja talus. Pildil onsellesama  C. integrifolia ristamisel saadud sort `Arabella`, mida peetakse kõige pikema õitsemisajaga elulõngaks. Õied pole küll mingid pirakad, aga neid on sadu... :)



Seal talus oli see sort kasutusel lihtsalt pinnakatjana ja nägi vägagi efektne sealjuures välja. Ei mingit tugedega pusimist! Tasub endale ihaldada küll! :)
Oeh, neid väikseõielisi tahaks ma kohe kõiki. Kahjuks ei leidu mu aias neile väga sobivaid kasvukohti, niisiis on mul siin ainult üksikud liigid/sordid. Mul on küll kõvasti võrkaeda, mille najal saaks vähemalt osasid elulõngu kenasti kasvatada, aga kuna aeda on plaanis liigutada, siis...
Aga küll saab... kunagi.

Lõpetuseks üks pilt võimalikust toest. Kõik ei pea kuskil seina või võre najal kasvama. Noo... paar vaba looreha ratast leiaks isegi mina... 😜



Ahjaa, üks tõrvatilk on siiski ka selles meepotis. Nimelt võib elulõngade mahl kokkupuutel nahaga põhjustada tugevat ja halvasti paranevat nahaärritust (nagu moosesepõõsaski). Esimesel kommenteerijal endal kole kogemus olemas. :(

6 kommentaari:

  1. On jah ilusad, eriti madalad ja eriti väikeseõielised aga ma vist ei ole veel nendega lepitust teinud. Muidugi ei või iial teada kuna midagi pähe lööb :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma mäletan, kui sa sellest kirjutasid (kole lugu jah!), aga ei leidnud praegu seda postitust üles. Panin siiski oma jutu lõppu hoiatuse.
      Tegelikult on see selline asi, mida endalegi on vaja meelde tuletada - ikka avastan ennast paljaste käsivartega kuskilt elulõnga seest - õnneks siiani pole midagi halba juhtunud. Aga peaks ikka hoolikam olema küll! :)

      Kustuta
  2. Elulõngad on tõesti väga armsad. Tore postitus. Kuigi, mul ka neid juba mõningaid on, tekitas ka jätkuvat isu. Seega nakkav tõesti.

    VastaKustuta
  3. Nad on seda väärt.
    Ära usu, kui keegi ytleb, et eestikeelseid nimesid ei ole. on ikka kyll, sellega tegeleb lausa terve teadusasutus.
    Väga ilusad punased. Ja jumalikud valged. Ja asendamatud sinised!

    VastaKustuta
  4. Ja saidki nakkuse ...
    egas midagi, seltsis segasem
    A see Diana on võrratu tõesti! SEda on hädasti vaja

    VastaKustuta
  5. Mulle meeldivad ka need looduslikud liigid. Seda tervelehist isegi külvasin eelmisel aastal, õisi muidugi ei ole veel näinud. Ja pruunikas elulõng on üks mu suur lemmik :) P.S. Nõrgema nahaga inimesed peaks ka istutamisel kindaid kasutama, ka juured on mürgised ja võivad ville tekitada. Nt emal mul tekkisid villid, minul ainult vastikud tumedad laigud, kui taimi potistasime.

    VastaKustuta