pühapäev, 17. juuni 2018

Vihma ei ole ja vihma ei tule!

Pealkirjas peitub nii kurb tõdemus, kui ka lootusrikas provokatsioon. Teate ju küll, kui midagi kõva häälega välja hõisata, siis juhtub just vastupidine. Ja kogu mu lootus ongi nüüd sellele pandud. Või no... puht faktiliselt meil 12. juuni hommikul ikkagi sadas... umbes-täpselt 10 mm jagu. Ehk, et mitte muffigi! :( Ja edasi paistis jälle päike. Ja kui nüüd PÄRIS aus olla, siis ka eile õhtul tiba tibutas, aga no see ei võtnud isegi lehtedelt tolmu kinni. Ja nüüd on kõik me lootused jaanile pandud. Siis ju ikka sajab?  Või kui nii edasi läheb, siis ei tule lõkke tegemine üldse kõne allagi, sest hetkel on seis selline, et kui juba tiba kuumemat õhku välja hingata, siis läheb kõik nagu säraküünal.

Keegi siin kahtles mu väites, et meitel ulatub põllul rohi teinekord jaanipäevaks alles pahkluudeni. Aga palun!
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi...
Tegelikult valisin oma lilleniidust pildistamiseks vähe kobedama koha, päris kuivanud pruuni peale ei hakanudki ronima. See vähe kõrgem roheline nutsakas seal ees on pigem erand ja jäi lihtsalt kogemata minu suurepäraseid pahkluid varjama. 😝 Niitnud pole me seal loomulikult midagi.

Teises põllu otsas on aga teine lugu. Sealt saaks juba heina teha

Lagedamatel kohtadel metsas on aga kohati selline seis:



Sellel viimasel pildil on üks osa metsmaasikaplatist. Nii kaua, kui ma ennast mäletan olen ma suviti ALATI metsmaasikaid puginud. Meil neid lihtsalt jagub. Ja vaat nüüd olen ma NII KAUA elanud, et näha ära esimene suvi oma teadliku elu jooksul, kui (meil) metsmaasikaid pole. Väga kummaline, sest isegi lehti ei ole enam. 😃 Ok, viimasel pildil on taimed lihtsalt kuivanud, aga mujal? Metsaalustel, mis eelmine suvi olid metsmaasika taimi täis ja mis praegu veel rohelised on? Täiesti sürreaalne! Ja väga huvitav  - ma olen ikkagi uudishimulik inimene - kaua taastumine aega võtab? Aasta? Kaks?
Aga, mis siin ikka rääkida, kui isegi naat ja võililled kohati siruli on. 😂 Muust mudrust rääkimata.
Kui nii, siis nii! Mees tõi kasti kodumaiseid aedmaasikaid - metsmaasikaga küll võrdlust ei kannata, aga raskel ajal abika ikka. 😁

Ahjaa, eelmine aasta istutatud kivikask (Betula ermanii) kuivas, kastmisest hoolimata, ära. 😕 No ma kastan igaks-juhuks siiski edasi - äkki tõuseb surnuist üles. Lootus pidi ju lollide (viimane) lohutus olema! 😛
Ja enamus eelmisel sügisel istutatud mändidest on samuti kuivanud. Õnneks neid veel jagub, eks sügisel istutame jälle uued.

Ja külm käis meil ka. Aias ei saanud nagu arugi, aga põllul:
Külmavõetud kartulipealsed
Ja otse loomulikult istutasin ma enne seda külma oma kurgitaimed õue :(
Lühidalt kokku võttes: midagi jäi vist ellu ka. 😂

Õnneks kastides kasvab kõik nii, mis mühiseb ↓

Ja peenardes pole ka asi õnneks kõige hullem

Aga tegelikult... ei tahtnud ma üldsegi sellest kirjutada, kui halvasti kõik selle põua (ja külma) tõttu on (mis sellest, et kastmine on kohati juba profitasemel spordiala "harrastamise" mõõtmed võtnud). Vahel on nii, et tuleb tänulikult vastu võtta, mis sulle antakse ja saadust võimalikult palju rõõmu tunda, mis sellest et plaanid olid ehk teised. Kõiki asju ei saa ju valida. Ja ei peagi!
Aias on igatahes suur, sidisev ja lõhnav (süda)suvi! Ning rohutirtsud siristavad juba nädala jagu :)


Pojengide õisi sai ka tuppa vaasi toodud - ikka lõhna pärast. Seal püsivad õied vist ka kauem ilusad, õues õitsevad ikka kole kiiresti kuumaga ära. :(
Ja terves õues levib maailma kõige mõnusamat ebajasmiini aroomi. Mmm...



Ja ega kurdlehine kibuvitski aroomi poolest palju alla jää.
Jah, korralik vihm kuluks vägagi ära, aga... mulle väga meeldib, et peale peenrast mõne (ussitanud 😂) maasika noppimist ei ole vaja kobida tuppa kuivi pükse otsima, sest püksitagumik on vettinud (no mul on vähe suurem tagument - ulatub nagu naksti teise peenrasse 😝). Või proovi sa vihma käes muru peal värsket ajalehte lugeda! Proovi sa üldse vihma käes murul midagi teha. 😀 Peale vettimise, ma mõtlen.
Las see päike paistab pealegi...

 Ja üldse võiks suvel rohkem toredaid asju teha. Näiteks tibusid 🐔🐔🐔  kasvatada:


Ega esimese asjana selle peale ei tuleks küll, et nende väikeste sitarataste vahtimine (piisab viiest minutist, ei pea tervet päeva passima) nii positiivse laengu annab. Täielik zen! Ja hommikul vara on tore vaadata, kuidas "lapsed" verandal ikka veel ööund põõnutavad. 😍 Nädala pärast saab juba ööseks teiste juurde lauta viia, praegu on veel karantiiniaeg. Hoidke siis ikka pöialt, et kõik kuked ei oleks! 😜 Kes muidu selle supi kõik ära sööb???
On ju nunnu? :)

                                                *                              *                                 *

"Kui ei saja, siis ei saja!",ütleb naine ja palub mehel uue tünnitäie vett tuua. Ise samal ajal palvetades, et tiigis vett ikka jaguks. Peaks vist selle heina ikka ära tegema! Vaevalt et sealt põllult üldse muud saaki saabki ja hädaga kõlbab ehk talvel endalgi krõmpsutada. Ja tädi Eve merisead tahtsid ju ka heina. Või olid need hoopis hamstrid? Pesukarud??? Mitte ei mäleta - päike on peast täitsa soodaks teinud...

5 kommentaari:

  1. Ahh, seda sadamist on siinmail niigi palju olnud. Kaks aastat oli jutti. Noh, tõsi ta on noored puud seda jama ei talu, meil hakkas möödunud aastal istutatud gionnala vaher lehti maha ajama. Ma nüüd jooksen ämbritega heinamaale. Aga muidu on ju tshill. Nii hea on natuke ennast kuumutada.

    VastaKustuta
  2. No need tibud on tõelised südamete murdjad:)

    VastaKustuta
  3. Kukesupp on ju iseenesest täitsa maitsev :P Ja vihmalootust nagu ka anti, tõepoolest jaanipäev läheneb :)

    VastaKustuta
  4. Imeilusad tibud. Kui oleks rohkem ruumi, peaks ise ka kanu. Just selliseid kirjusid. :)

    VastaKustuta
  5. Vaatamata kuivale on suvi ikka ilus. Meil muide hein tehtud ja kõige kesisem saak ei olnud. Metsmaasikad ka alles, mis peenardest veel välja rookimata on. Ootan ka pikisilmi vihma, sest tõesti kõik keeravad end juba külili. Eile ka jooksin kannuga mööda aeda, mida ma muidu ei tee.

    VastaKustuta