kolmapäev, 15. august 2018

Olulised linnu-uudised, toiduabi ja soovimatud (ja mh kasvatamata) külalised

KÕIGE olulisem uudis on muidugi see, et  taevaluugid on lõpuks lahti läinud. Jess! Jumal tänatud! Koos sellega on on ka temperatuur kolinal alla tulnud. Üpris veider (aga uskumatult kodune) tunne, kui õues poeb külm kontidesse, nii et toas tuleb kere üles soojendamiseks tassike kuuma teed keeta. Mmm... mõnus. Kohe inimese tunne tekib. Pea nokib ja puha... (vahepeal läks juba meelest ära, kuidas see üldse käib) :D
Ja kui nokkimisest juba rääkida, siis suvel võetud tibudest on kasvanud sellised tegelased:

Kahtlustatud kukk ONGI kukk, kireb juba ja puha (on kahe ja poole kuune :D). Ülejäänute osas olen ma ikka hellitanud lootust, et need on tüdrukud. Mees aga avaldas nüüd arvamust, et nood on KA kuked. Fui, milline hirmus inimene - ikka peab mul tuju halvaks ajama! Nüüd ma vaatan õuduga nende "kanade" sabasulgede kasvamist ja... vaatan ruttu kuskile mujale - kahtlaselt pikad tunduvad need suled 😂

Ka kukk??? 😄
Hea uudis on see, et kevadel ostetud 3 noorkana hakkavad tasapisi munele:


Kaks alumist muna on noorte esimesed katsetused :) Ülemised vanade tegijate omad

Ilma juurde tagasi pöördudes, siis ütlemata tore, et ometi on sadama hakanud, aga... mis selle kuivaga juba pekki läks, see ongi pekis. Oma tuustide pärast ma väga ei muretse. Üldiselt on mul seis täitsa kena ja mis minema peab, eks see siis läheb ja... tuustid saab üldjuhul asendada. Palju rohkem olen ma mures oma pere (talvise) toidulaua pärast. Kartulisaak on kehva ja porgandit ei hakanudki ma selle suure kuivaga maha külvama (tagantjärgi täitsa õige otsus). Erinevad lehtköögiviljade pealsed pisteti paari päevaga lihtsalt nahka ja enamuse kurgitaimi võttis külm kevadel ära. Till ei suvatsenud selle kuivaga korralikult kasvada, niisiis sügavkülma polnudki midagi panna, sibulapealsetega umbes sama lugu jne, jne.

Nojah, marineeritud kurgid jäävad ilmselt ära. Maitsvaid kartuleid saab ehk kohaliku kartulikasvataja käest osta ja porgandite osas peab (jälle!) ema peale lootma. :D Hea, kui sul ikka ema on! Eriti hea, kui ema raskel ajal veel toiduabi ka osutab. 😜
Niisiis... ema tõi mulle ükspäev oma ülekasvanud peenrakurke. Pidid mingid imelikud kurgid olema, st kasvavad ja... kasvavad ja... ikka kõlbavad süüa. 😀 Kuna marineerimiseks olid need juba liiga kogukad, tegin nendest seda toorest vürtsikat kurgisalatit. No teate küll, seda küüslaugust varianti, mida kuumutma ei pea. Topite lihtsalt purki ja... saate jõuludeni pugida.
Ja olid huvitavad kurgid tõesti.


Esiteks olid need täiesti siledad, nii et pesemiseks piisas kiirest kraani all loputamisest. Ei mingeid õudseid torkivaid ogasid. Nii hea oli käsitleda.
Teiseks, hoolimata oma suurusest (üks oli mul rohkem, kui poole kilone) ei olnud need kurgid kibedad, kollased ega seest õõnes. Jah, seemned siiski olid, aga need sai välja lõigata.


Kolmandaks olid need kurgid hoopis teistsuguse olekuga, kui tavaliselt ülekasvanud peenrakurgid on - noor kurk on hoopis niiskema ja krõmpsuma olekuga, kui need vanakesed, mille viljaliha hakkab vaikselt juba vahtkummi meenutama. Aga vaat need kurgid olid endiselt mõnusalt mahlakad.
Ja neljandaks,... need olid toorelt väga maitsvad. Ja no... ma ei ole just inimene, kes ülearu toorest kurki armastaks. Mis sest vesisest hapukast asjast ikka armastada. Aga no need olid maitsvad. Ausõna! 💚💚💚
Ja... ma ei kiida siin niisama.  Mul oli õnneks oma peenrast kohe võrdlusmaterjali võtta ("Aztec" ja "Amour"). Minu kurgid olid ogadega ("Aztec" on selles osas eriti hirmus tegelane), ülekasvanuna kollased ning "vahtkummised" ning maitselt (ka noore kurgi puhul)... panid ema käest saadud minu omadele ikka pika puuga ära. 😀 Purgis pole enam ilmselt küll väga vahet. Ainuke puudus, mis neil kurkidel üldse ilmnes, oli see, et nende koor oli toorelt tarvitamiseks liiga paks (vähemalt ülekavanuna), niisiis pidin ma need enne salatiks tegemist ära koorima (no koorega oleks salat lihtsalt ilusam välja näinud).
Te nüüd kindlasti juba tahate, mis imekurgiga siis tegemist on?
Ema ostis toidupoest suvalise tootja suvalise paki, mille jutt talle enam-vähem sobis. Suur pakk, jagub mitmeks aastaks. Sort "Hela" (F1). Guugeldasin, peaksid olema väheste ogadega kurgid, aga noil polnud ogadest haisugi, nii et nüüd ma ei teagi, mida arvata. Valed seemned pakis? Äkki noortel kurkidel ikka olid ogad??? Peab ema käest uurima. Äkki on keegi veel seda "Hela" kasvatanud? Nii heal kurgil peab ju ometi õige nimi olema. :)
Igatahes sain ma tänu ema lahkele annetusele 10 purki küüslaugust nõretavat kurgisalatit ja saan nüüd tüütuid kaaskodanikke oma tapva hingeõhuga eemale peletada. 😝


Ja kui ma siin juba toiduabi kiidan, siis tänu tädi Eve aiast pärit vaarikatele, sai üle mitme aasta jälle vaarika-mustsõstra moosi keedetud. 22 purki! :) Oi, kui hea moos tuli. :) Mmm... mis neist olematutest porganditest, kui nii head moosi on 😛 Igatahes väga armas, kui on inimesi, kes oma ülearuseid aiasaadusi teistega jagada raatsivad. Kulub igati marjaks ära.
Ja tegelikult on mul üks selline "toiduabi" kord veel hinge peal. Siis, kui meie perre oli kevadel lisandunud väike inimene, kes peamiselt rahulolematu olemisega tegeles ja sügisel saatis mehe vanaema õde (see oli nüüd küll keeruline :D) meile arvestatava koguse kartuleid ja... marineeritud kurke. Need olid maailma kõige maitsvamad kartulid! Valged, jahused ja magusapoolse maitsega.  :) No ja kurke mul ju sellel aastal polnudki ning millegi marineerimisest... võisin ma ainult unistada. Nii, et vägagi kulus see saadetis ära :) Südamest aitäh saatjale! 💕

Ja nüüd nende soovimatute külaliste juurde. Kuna meie aed on hetkel endiselt maas, siis on siin nagu läbikäigu hoov. Ja seda just rebaste osas. Saate aru? MÕNI SIIN KASVATAB KANU samal ajal, kui rebased jooksevad õue peal vaata, et jalapealt maha. Päriselt! Jalaga segada on neid meitel. Karjuvad ja kraaklevad päeva ajal ja jõllitavad lillepeenrast vastu. Üks kutsikas töllerdab meil siin iga päev. Oeh... ja siis need kombed. Millegipärast meeldivad talle hullu moodi minu köögirätikud. Need on raudkindlalt vaja jahtuvate hoidistepurkide pealt minema tassida. Kompostihunniku kallal lamendamisest ei hakka ma rääkimagi - KÕIK on vaja laiali kanda. :(
Nojah, tegelikult võiks ju VEEL hullemini olla. Ühel aastal oli meil siin rebane, kes ronis järjepidevalt üle 1,5 m võrkaia meie aeda, et... siin kakada. Või no... mitte LIHTSALT selleks, et kakada, vaid et kakada MILLEGI PEALE. Ja ma ei tee nalja praegu! Ilmselt oli tal mingi kakimiskiiks, sest ta nägi ikka vaeva selle asjaga - tassis kuskilt mingi kaltsu, paberi või midagi muud sobivat ja väljutas oma ekskremendid siis sinna peale. Jäledik selline! Ükskord, kui tal vist muud käepärast polnud, lajatas oma hunniku lihtsalt aeda kännu otsa. Õudne loom! Sellest ma ei hakka rääkimagi, et ta kassi kausi järjepidevalt ära varastas ja meil lõpuks muud üle ei jäänud, kui see nööriga kassi maja külge kinni siduda. Kass ise teda ei huvitanud, aga vaat see tühi kauss...

Täna pidin õue pealt rebase rõvedat sedasammust... värki kokku korjama. Fui! Üks on selge - aiata siin ei saa! Liiga palju kutsumata külalisi ja muud... värki...

11 kommentaari:

  1. Väga värvikas elu keeb teie õue peal! Ega muud kui soovida, et enne talve ikka uus aed püsti pandud saaks.

    VastaKustuta
  2. Elu keeb täiega.
    Maxima ja Rimi laadsetes poodides on kevadeti nõrkemiseni odavaid köögiviljaseemneid, aga Hela-nimelist sorti ma pole märganud.

    VastaKustuta
  3. Ka meil olid kunagi kanad,aga see lõputu võitlus nende ellujäämise pärast viis nad supipotti!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ausalt - kui olukord ikka lõputuks võitluseks keerab, siis ootab mu kanu sama saatus. Hetkel saame hakkama. Eks peab minema lihtsalt natuke isolaatoreid juurde ostma ja traate vedama ning... nahaalsele rebasele särtsu andma. :P

      Kustuta
  4. Aed maal on eluvajalik ja mida kõrgem, seda parem. Isegi alevikus on aed eluvajalik, nagu ma kunagi ammu veendusin. Algusaastatel polnud meil krundil aeda ümber ja igasuguseid situatsioone meie aiaruumi väärkasutuse mõttes oli nii inim- kui loomtekkelisi. :)

    VastaKustuta
  5. Meil kanad juba aastaid oma aias, mis on ka pealt võrguga kaetud. Aastaid tagasi silkasid nad aia taga vabalt, aga rebased ja kullid viisid neid vabapidamisel hulgi minema. Seda salatit tegin mina ka ja on hea kraam küll.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil on ka kanad ikka oma aias kinni, aga rebast hoiab ehk midagi vanglamüüri taolist kinni - kui seegi. Kui rebasel ikka kana himu, siis ei peata teda naljalt miski :(

      Kustuta
  6. Sa püha püss, kus sul on ikka kirjutamise soolikas antud! Sa raamatu kirjutamise peale pole mõelnud? "Tuderi talu loomad ja metsloomad ka". Ma sain kohe hea suutäie naeru pugistada! Aitüma!

    Kuda nende kanadega ikka lood on? Sul elavad nad ontlikus ja soojas laudas, ma oletan`? Meil ühtegi laudalaadset hoonet õue peal pole ja mees ütles resoluutselt, et tema oma värkstuppa kanu elama ei võta.
    Muidu noored mehed on moka otsast maininud, et küll oleks hea, kui meil oleks kanad. Ühed nn pet-kanad ja teised paku-kanad. Kui tundsin huvi, kes paku-kanu käitlema hakkab, lubati varmasti, et küll selle asjaga ka hakkama saadakse. Ma oleks hoopis rohkem huvitatud paku-hanedest. Neil on vähemalt liha luude peal. Mis ma sest kuke-kõrendist oma viieliikmelise pere lauale koibi turritama panen. Süüa pole sääl ju keskit.
    Veel kanadest. Mis nad sul söövad? Kust sööki hangid? Kas nad tuterdavad vabalt õue peal? Mis sel juhul lillepeenardest saab? Kui nad on kanaaias, siis kas kanaaial on ka võrk-katus peal? Meil on igasuguseid suurekaliibrilisi tiibadega röövleid liikumas. Nii umbes kakskümmend aastat tagasi viidi minema suur hani. Ainult sulepusa oli eemal põllul märkimas mu hanekese viimse hingetõmbe paika.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh Mare! Nii tore, kui keegi su soolikaid kiidab. :P
      Aga kana küsimuste juurde tulles, siis...
      Minu omad elavad juba mitmendat talve ütleme, et kuuris, kus neil on soojustatud elamine. Aga põhimõtteliselt on see külmlaut, mis on täiesti ok. Niiskus ja tuuletõmme on paha. Uus kanala on hetkel ehitamisel, aga vabalt saab neile ka väiksema soojustatud kanamaja teha.
      Kukest praadi üldjuhul ei tehtagi. Suppi keedetakse. Omakasvatatud kukest saab maailma kõige parema puljongi! Mmm...
      Kuked võivad ka suurt tõugu olla. Mul eelmine aasta oli ja kui maha lõime, siis... peale kuke sinna supi sisse enam muud väga ei mahtunudki, nii palju oli seda liha :)
      Kanadel on oma aedik jah, muidu saadanased siblivad ju kõik üles. Samas... vahest lasen ma neid ikka õue peale tuiama ka, aga hoian neil siis silma peal. Kanade aedikut saame hetkel vajadusel suurendada, et kanad aeg-ajalt jälle värske rohu peale saaksid. :)
      Süüa ostan nii kohalikust farmipoest, kui kanasööda ringidelt. Tänapäeval kõik kenasti kättesaadav. :)
      Minu kanaaial hetkel võrku pole, aga väga hea oleks, kui ikkagi oleks. Selline tugev (kalavõrk nt), kust kull läbi ei lenda.
      No ja... hanede võtmise plaan on mul ikka ka. Vähemalt prooviks :)

      Kustuta
  7. REbase vastu aitab koer. Piisab isegi pisikesest :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Päris hea mõte, aga... see on nagu lapse saamine - kunagi ei tea, mis portsu otsa satud. :D Ja... mees ei taha hetkel rohkem lapsi. :P

      Kustuta