Inimene plaanib - (Puu)jumal naerab

Kui enamus aega aastast tundub mulle, et siin aias on pea-aegu kõik asjad valesti ja vajaksid ümbertegemist/tõstmist (maja võiks teistpidi tõsta ja... sissesõidutee teise kohta - aa... sissesõidutee me ju "tõstamegi" teise kohta :D) Kõigest sellest hoolimata tundus mulle hetkel õue peal ringi vaadates, et ehk polegi kõige hullem. Kannatab elada küll!

Mitte, et siin nüüd midagi muutunud oleks, lihtsalt... tuustid teevad oma töö. Ja head tööd teevad, mul kohe lust vaadata :)

"Mona Lisa"

Poeedinartsisside sasipundar

Üksik leegiheitja

Jumal tänatud tuustide eest! Häid üldpilte siit aiast kahjuks ei saa :( Erinevad hooned, sõidukid, (aiapidajalevägavajalikud)hunnikud ja jumalteabveelmis, rikuvad mu pildid ära. Ja kahtlemata on siin aias liiga vähe põõsaid ja väiksemaid puid, mis kõike seda varjamist vajavat jama varjata võiksid. Nendest tunnen ma tegelikult ka igapäevaselt puudust - metsaskasvanu asi. Ja minu meelest on üks suur puu ikka palju rohkem väärt, kui 100 väikest tuusti. Kui need puud ja põõsad ainult kiiremini kasvaks! Ja siis, see VEEL olulisem aspekt - kui need "puitunud värgid" kuidagi ka õige koha peale saaks istutatud. Vaat, see oleks ülim!
Puude/põõsaste puhul käib minuga paraku kaasas see "inimene plaanib - Jumal naerab" reegel. Vähemalt mulle endale tundub nii. Sest mina muudkui istutan ja istutan - ja (Puu)jumal muudkui naerab...
Ja kui 5 aastat hiljem see puuke lõpuks korralikult kasvama hakkab, selgub et see on siiski vale koha peal, sest plaanid muutusid; siia tuleb sillutis; mingi kõrvalhoone; sissesõidutee; parkimisplats; nomaeiteamisveel...
Eelmine suvi käisin ühes imeilusas (ka auhinnatud) aias. Uurisin tookord perenaise käest, et kuidas tema puude istutamisel selle valiku teeb, et just siia ja niimoodi. No, ta ütles midagi sellist, et hakkab lihtsalt otsast istutama, et mis siin keerulist :D Ja mina??? Ma valin erilise hoolega välja koha, torkan sinna labida maasse, ämbri labidale pähe. Ja lähen vaatan igast ilmakaarest, et kas sedasi on hea. Korrigeerin vajadusel. Ja siis alles istutan. Et siis kuue aata pärast saada teada, et ikkagi vale koht! Siis sae maha või ürita kuidagimoodi (naba mitte paigast tõstes) ringi istutada. Ja kuhu seekord? :(
Ähh! Tuustidega on palju lihtsam. Tulemus tuleb kiiremini ja vajadusel saab üldjuhul alati asja korrigeerida.

Puujutu jätkuks: hiljutise peenrakorrastuse käigus kaevasin sealt välja väikese isehakanud vahtralapse. Üle meetrine oli. Vahtrad mulle väga meeldivad ja kuna eelmise vahtra pistis keegi pargialalt nahka, siis sain selle sinna asemele istutada. Lehtimise alguses. Rämeda põuaga.  Ega ma lootnudki, et ta selle istutuse üle elab, aga kuna muidu oleks ta kohe lõkkesse läinud, siis ma ikkagi proovisin. Imelik puu oli - kasvas edasi, nagu midagi poleks juhtunudki. Ma pole sellist enne näinud! :D Paar päeva tagasi vaatasin juba kaugelt, et kuidagi imelik teine, lehti nagu polegi. Mingi kuramuse ahv oli jälle õgimas käinud ja vaesekese päris ära rappinud :( No, ma loll ei tulnud selle peale, et keset suurt rohelust võiks keegi just seda ainumast vahert himustada. Mets väikseid vahtraid täis ju! Oma viga, aga pagana kurb ikkagi :(
Ja see pole veel kõik. Minu aia au ja uhkus on hoopis meie kolm suurt tamme. Eriti just need kaks nooremat, mis kasvavad üksikult keset õue.Tõeliselt ilusad puud! Me oleme oma tegemisi siin aias nende puude järgi sättinud, et nad ikka piisavalt tähelepanu saaksid (on veel sättimist), aga nüüd tundub et neil kahel on midagi viga. See kolmas (kõige vanem) on juba ilusasti lehtes, aga need kaks nooremat näevad suht rääbakad välja :(

Neil poleks nagu pungi, kust lehti tulla. Sellel esimesel on seen ka kallal, aga kuna tegemist on tammega, siis üldiselt läheb seenel ikka väga kaua enne, kui ta tammest jagu saab.Väikesi kuivanud oksi on ka palju :(
Aga see teine on samasugune :(

Temal pole ma seenekeha kunagi näinud. Kuidas nad siis nüüd korraga? Mure on igatahes suur, sest oma aeda ilma nende puudeta ma ette ei kujuta. Võib-olla need kaks tamme mind üldse siin veel kinni hoiavadki. Muidu ehk läheks ja otsiks omale kusagil mingi soojema koha, kus alalõpmata nii kuramuse külm ei oleks ja juunis vatijopet kandma ei peaks, aga kuhu ma lähen - siin on ju need tammed. Tuusti saab alati uue osta, aga suurel ilusal puul ei olegi hinda...
Hakkasin siis arboristi otsima, aga pettusin suht kohe. Kõik (va. ühe erandiga) pakuvad puude hooldust ja langetust. Mul oli sinisilmne arusaamine, et arborist on inimene, kes tunneb puude hingeelu ja oskab mulle öelda, et kas see konkreetne puuseen on üldse mu puule ohtlik või mis võib sellist kuivamist põhjustada. Saan ma ise ÜLDSE midagi teha??? Langetamine on ju kõige lihtsam asi - piisab ühest telefonikõnest ja tuttav langetusspetsialist tuleb. Aga tema pole arborist, st vähemalt kuni tänaseni ma arvasin nii. Tahaks lihtsalt targema inimesega nõu pidada, mitte kohe saagi käima tõmmata.
Eks ma pusin selle teemaga edasi, sest õudne teadmine on ikkagi parem, kui teadmatus...