Las kallab!

Hea, et niigi läts - vähemalt jaan oli kuiv. :) Täna vaatasime terve päeva kahese pesamunaga läbi akna, kuidas vihma ladistab. Ühel hetkel, kui päike parasjagu paistma hakkas, otsustasime lõpuks siiski õue minna, laps nii-väga tahtis ju. Nojah... selleks ajaks, kui me riided selga saime ja uksest välja vajusime oli taevas jälle ähvardavalt hall ja hakkaski uuesti sadama. Laps ei kurtnud. Aga ema lippas tuppa, et end mütsi, talvejope ja jaaniõhtul kasutust leidnud villaste sokkidega soojendada.

Nii ma seal katuse all esialgu kuivasingi samal ajal, kui laps rahulolevalt vihma käes toimetas

Õnneks vajas ka vihm vahepeal hingetõmbepausi ja mina sain kiiruga aias mõned klõpsud teha. (Teravustamisega polnud kahjuks aega tegeleda, kuna kohe tuli uus sahmakas krae vahele). Näpud hakkasid küll täiega külmetema, seega kindad oleksid väga asjakohased olnud.

Korea nulg ´Silberlocke`

Lillekasvataja käest saadud küüslaugumaitseline lauk

Aias omatahtsi rändav pastinaak

Ahjaa, liiliad on ka Lillekasvataja käest. Oranže õisi ma tegelikult üldse ei armasta, aga need liiliad on lihtsalt imearmsad. Ühtaegu nii tavalised ning nostalgilised. Võib-olla sellepärast nad mulle nii hirmsasti meeldivadki 💚💚💚 Tõesti, suur tänu! 

Tegelikult on mul (vähemalt hetkel) täitsa hea meel, et sajab, sest siis saab ehk mu noor kuusehekike lõpuks kasvuhoo sisse. Tolle istutasime me kaks aastat tagasi kaks nädalat enne pisipoja sündi, mina käpuli vihma käes. Mees tegi labidaga auke ette ja mina muudkui käputasin istutasin - rõõmuga. Ma teadsin, et kui ma seda heki-asja kohe praegu ära ei tee, siis järgmised paar aastat pole mul selle jaoks lihtsalt enam aega. Ja puud kasvavad ju niii aeglaselt!

Eelmiste aastate juurdekasv on küll ainult 1-5 cm olnud, loodan, et see aasta läheb paremini. :) Nii, et las aga kallab! Meie paneme endale vahelduseks kuivad riided, keedame tassi kuuma teed, vaatame aknast välja ning nendime, et on ka hullem olnud. Palju hullem!