Lõputu häda nende puudega :D

Kodu, kallis kodu :)

See ei ole nüüd vingumispostitus! Lihtsalt konstateerime fakti, et kergelt see puude kasvatamine/kasvamine ei käi. Hakkame siis otsast rõõmsasti minema:

• Kevadel sai siin oma tammemuret kurdetud, vahepeal on üks neist kahest põdura tervisega puust täitsa rahuldavalt lehte läinud. Selle seenega nakatunud puuga on asi siiski kehvem. Seen ise peaks olema vääveltorik ja tammest too jagu ei tohiks saada. Muus osas pole targemaks saanud. Arvan, lõikame mõne hõredalt lehtes oleva oksa lihtsalt välja, need pole hetkel suuremad asjad vaatamisväärsused. Ja eks siis paista, kuidas edasi.
• Mõni aasta tagasi sai tee äärde ühte kohta mände istutatud. Pagana põder käis seal jälle õgimas. Mulle tundub, et neil on seal mingi liikumiskoridor... kuhu iganes. Peab veel võrku ostma! Veel parem - aiavõrgu tehasesse tööle minema, lootuses et ka neil võib iga päev, pärast tööpäeva lõppu, kaks toodet tasuta koju viia 😍
• Ühte teise kohta sai ka sügisel 7 (väga olulise tähtsusega) harilikku mändi istutatud, kaks kasvavad - ülejäänud kuivasid ära. Põder pole seekord süüdi, ilmselt on põhjuseks hoopis see, et seal kust ma nad välja kaevasin, alustaimestik põhimõtteliselt puudus ja istikute juurte ümbert kukkus kogu  muld liiv ära. Niisiis on sügisel jälle suurem mändide istutamine plaanis, õnneks vähemalt istikuid jagub :)
• Aia ääres kasvaval (ajutisel) harilikul jalakal murdus kuskilt ülevalt suur oks ära. See ripub seal siiani, kätte ei saa - liiga kõrgel.
• Mulle väga meeldivad kased, kohe need täitsa tavalised, mis metsaski kasvavad. Jõudumööda olen neid põllule ikka istutanud, head puud - kasvavad õhust ja armastusest (kontrollitud fakt!). Eks kitsed ole neid kõvasti nahka ka pistnud, aga paar tükki on õnnestunud kohe PÄRIS puuks kasvatada. Jee! Ja teised olid ka juba täitsa ilusad, ainult et... nüüd sööb hiir (?) need surnuks😂 See on nüüd naerukoht, päriselt ka! Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis... fritüüritud hiirte isu on tekkinud. Ma olen nende puudega ikka kõvasti vaeva näinud, kasvatanud nad nii suureks, et jänes või kits neist enam jagu ei saa. Ja siis tuleb see kuramuse hiir. HIIR??? Kes lihtsalt järab kuskil kõrgel mingil oksal (või lausa ladval) koore ringis ümbert ära. Ja ongi kõik! Mitu aastat näiteks kasvatasin arukaske `Youngii` ja siis see kuramuse elukas sõi tal lihtsalt ladva ära. Just hakkas teine juba puu mõõtu välja andma. Loomulikult kuivas see latv ju ära ja ma olin sunnitud selle lõpuks üldse maha lõikama. Mõned oksad läksid ka hiire nahka. Ja puu välimus rikutud :( Ja sedasi juba 2 aastat. Enne pole kunagi sellist jama olnud. Ka neid päris puumõõtu kaski on järatud ning üks väiksem puuke kuivaski lõpuks ära :(  Tegelikult ega ma päris 100 % kindel ei ole, et see hiir on, aga toimetab see tegelane puu otsas ja oskab koort vajadusel ka väga sirgelõikeliselt järada (nagu noaga lõigatud) Aga mõnes kohas on ikka sikk-sakitatud ka. Ja mõnes kohas on ka hambajäljed näha. Ei tahagi sellest enam rohkem kirjutada... sügisel toon uued kased.
• Peenrasse on kahte puud vaja! See on nüüd fakt. Midagi, mis puu mõõdu ikkagi välja annab, aga samal ajal tulevikus väga suurt varju tekitama ei hakka. Midagi mida aasta läbi aknast silmadega õgida saaks. Midagi õhulist või pikka ja peenikest. Ise kaalusin kõigepealt mõne pihlaka või jaapani lehise `Diana` vahel. Aga pihlakatel on (vist) pinnapealne juurestik ja `Diana` pidavat kasvama kuni 8 m ettearvamatu kujuga tegelaseks. 😱 Ja siis sattusin ma linnas ühte puukooli lilli ostma ning... seal oli (püramiid)tamm `Fastigiata`. NII ILUS! Juba täitsa päris puuke (kahe meetrine👌) ning hind oli ka igati taskukohane (natuke oli isegi puu ees piinlik, et teda nii väikse numbriga hinnatakse). Tirisin mehe kättpidi puu pikkust hindama, et kas autosse mahub. (Kuidas sa sellise iluduse niisama platsile vedelema jätad?) Mahtus! Terve tee koju tolgendasid tema oksad minu näos :D Ilmselt sobitas sõprust või midagi. Igatahes minu kudisamine toimis, sest lubasin talle pühalikult ühe ÕIGE HEA koha otsida. No, sellega oli mul hiljem muidugi kõvasti peamurdmist, sest selline iludus tahaks ikkagi kusagil üksi poosetada. Mitte kuskil võpsikus või nurga taga konutada. Aga seal kus on piisavalt vaba ruumi, on liiv ning selles kohas, kus pinnas veidi parem... no seal ei näe teda ju keegi. Lõpuks istutasin ta ikkagi lillede vahele peenrasse, seal oligi mul ju üks koht puuduolevale puule reserveeritud. Samuti on teine mul seal kogu aeg silma all :) Esialgu kahtlesin küll, et kuidas ta vaeseke seal lillede vahel nüüd sedasi soleerib? Nad ju võistlevad omavahel, aga siis hakkasin mõtlema, et selleks ajaks, kui see puuke ükskord tõeliselt soleerima hakkab... olen ma paremal juhul vana, halvemal juhul...ee... edasi liikunud. Ja minu poegasid aiandus ei huvita. Pesamuna on küll veel väike, aga vaevalt et temagagi teistmoodi läheb. Niisiis - tulevikus on mu lastel ning lastelastel keset muru imeilus soleeriv püramiidjas tammepuu. Ja mis peamine - selle koha peal on muld, niisiis peaks ka puu ise väga rahul olema:)

No-jaa, kui sa kõigi nende asjadega kuidagi hakkama saad, siis murdub noor 3-4 meetrine pappel äikesetormis jalapealt või söövad kuldpõrnikad su noore õunapuu viljaalgmetest tühjaks või siis tulevad harilikku kuuse kallale mingid ussikesed, kes ladva nahka pistavad (mitu korda on tulnud juba uus kasvatada) Jne, jne...  Igav nende puudega juba ei hakka! :D
Ees ussimagnet kuusk ja taga hõredavõitu tamm

 Noorte puude ala aia taga. Paremal kärbitud `Youngii`

Puud meeldivad mulle väga. Ainult et... lilledega on kuidagi palju lihtsam :D

Pagan! Vist sai ikkagi vingumispostitus. Paha-paha! Järgmine kord olen positiivsem. Ausõna!