Kevad. Suudlevad linavästrikud ning... hallrästa matused

Ma ei teagi, kust nüüd alustada. Võib-olla faktist, et kevad on päriselt kohal. Ja kuna kevad on päriselt kohal, siis ilmselt pole enam ka mõtet kevadeootuse judinaid oodata. Esimest korda minu teadlikus elus jäid need ära. 😕 Nojah, seekord siis sedasi.
Aga see, et kevad PÄRISELT kohal on, on ikkagi maru tore. Alguses oli iga hommik aknast välja vaadates ainult üks mõte - päriselt või??? Lund ei olegi? Nüüd hakkan vaikselt juba harjuma. Ja kuigi teised juba mõnda aega presenteerivad oma õitsevaid sinililli ja värvilisi krookuste kogumikke, siis mul pole sinna midagi vastu panna. Esimesel (valgel) sinilillel hakkas alles täna õhtul õiepung lõpuks avanema ja osad krookused ka alles tärkamise faasis - sisemaa värk. Vahepeal on tunne, et selleks ajaks, kui meil siin lõpuks midagi näidata oleks, on teised juba ammu need asjad ära näidanud. 😬
Aga midagi siiski. Veranda akna all õitses talv läbi üks priimula ja nüüd on ta ennast juba "lille löönud" :)

Täna leidsin peenrast sellised suured valged krookused, mitte ei mäleta, et oleksin selle koha peale krookuseid tippinud. 😄 Nii juhtub, kui sildikesi ei pane.

Ja ega siis õied üksi rõõmu tee. Täna näiteks imetlesin tükk aega punaraag-kortsehe kevadist ärkamist. Ja kurekell on samamoodi kevadiselt nunnu. :)

Ilmad on olnud õnneks ilusad. Kõik need hääled ja lõhnad ja... üleüldse... teate küll... pea on natuke... sassis...
Esmaspäeval saabusid jääpõrutajad lõpuks ka meite maile. Ja kui me õhtul Hr Abikaasaga maja juures plaani pidasime, avastasime äkki, et üks lind on maja pööningule lõksu jäänud. Mees läks tegi ülevalt ukse lahti ja veel enne, kui ta trepist alla jõudis, lendas üks linavästrik sinnasamasse kõrvale antennile istuma. Ja veel üks hetk hiljem lendaski uksest välja seal lõksus olnud lind. Ka linavästrik. Seda, mis sellele otsekohe järgnes, polnud mina veel kunagi näinud. Ja see nägi täpselt sedamoodi välja, et hullult armunud paar sai üle pika aja taaskord kokku ja kukkusid kohe (väga kirglikult) musutama. Kuidagi teistmoodi ma seda seletada ei oska, sest antennil istunud lind kargas hullunult pööningult pääsenud linnule kallale. Linnud langesid (kukkusid) paar korda lausa maapinnale oma madistamise käigus ja olid, sõna otseses mõttes, kogu aeg nokkapidi koos. Hi-hii, teistel ka kevad pea sassi ajanud! 😜
Iga päevaga tunnen ma järjest suuremat rõõmu oma Väikemehest, kellest lõpuks ometi on kasvanud SUUR POISS. Kuigi ta räägib meil halvasti, räägib ta ikkagi palju. Ja huvitavaid asju.
Mõned päevad tagasi oli mul vaja tomatitaimi suuremasse potti istutada. Tulin just verandalt oma tomatitaimedega, kui väike inimene hüsteeriliselt muudkui hüüdis: "Ettevaatlikult, ettevaatlikult!" 😀 Ning kui ma siis lõpuks istutustööga pihta hakkasin, siis väike inimene ei hoidnud oma vaimustust vaka all ning teatas suure õhinaga, et NII PÕNEV on! 💚💚💚
Ja lumi- ja märtsikellukeste jutte räägib mulle. Äkki ikka tuleb aednik? Hädasti oleks vaja! 😜

Paar päeva tagasi leidsime temaga aiast kuuri eest surnud hallrästa. Ei teagi, mis temaga juhtunud oli, pealtnäha tundus kõik korras olema. Väga hoolega ei tahtnud Väikemehe juuresolekul seda lindu uurima ka hakata - võtab veel õppust. Väikemees tõstis aga linnu üles (kuidas ta ikka seal maas sedasi vedeleb) ja tegi talle suure armastusega pai ning pani siis linnu oma aiakärusse, ise samal ajal rääkides, et lind tudub. Üritasin talle olukorda kuidagi läbi lillede seletada, aga ta ei saanud ilmselt aru. Tegin ettepanku lind metsa viia. Väikemees kärutaski rästa metsa. Kuna maa on veel külmunud, siis labidat ma ei hakanud me kaasa tassima. Leidsime hoopis ühe kopa tekitatud väikese süvendi, mis oli lehtedega vooderdatud. Väikemees asetas rästa kenasti sinna sisse, ise samal ajal rääkides, et lind läheb sinna nüüd tudule. Sealsamas kõrval olid sealt süvendist pärit mättad, mis ma sõrmedega maa küljest lahti kangutasin. Jäin veel hetkeks mõtlema, et kuidas järgnevat küll lapsele seletada, aga polnudki vaja. Laps leidis ise seletuse: "Emme paneb linnule pleedi peale, siis on linnul seal hästi hea tududa. Emme paneb pähe ka pleedi, siis valgus ei paista."
Nagu päris matused olid, sai nutta ja puha...

Et nüüd mitte nii morbiidselt lõpetada, siis raporteerin, et tubastel kurkidel puhkeid täna esimesed õied. Kõigil kolmel taimel - nagu kellavärk! Täpselt 35 päeva pärast külvamist. Sort on `Dirigent´. Loodame, et need õied nüüd kenasti tolmnevad ka ja varsti saame Väikemehega kurke proovida. :)

Seniks kena kevade jätku! :)