kolmapäev, 13. märts 2019

Ei olegi surnud - hoopis talveunes! :P

Üks inimene oli täna tõsises mures, et kas ma oma blogi enam ei peagi või? Et ma pole juba NII AMMU midagi kirjutanud!
Einoo... nii ammu see nüüd ka ei olnud ju!? Või no, mis siin ikka kirjutad, kui õues on... ee... no... see, mis seal on ja... ma üritan siin ikkagi mingit aiandusteemalist blogi pidada, seega ei hakka ma ju kirjutama meie garderoobi parendamise projektist, veranda värvimisest, vastikust viirusest, mille me lastega kuskilt külge korjasime või... oma Elu Pohmellist  😇 (Juudas, ma ei joo vist enam kunagi vahuveini! 😂).
Ja kuna mul kasvukat ka enam pole, kus kasvõi niisama mulda nuusutamas või mingeid potsikuid silitamas käia, siis... olen endiselt veel talveunes - vahelduvate virgumistega 😜

13.03.2019

Tilk-tilk-tilk 13.03.2019

 
Nende virgumiste aegu saab aga kuskil aiandusosakonnas kolatud, seemneid sorteeritud, aiatööde nimekirja tehtud vms. Ja õnneks on mul vähemalt veranda:


Seal on mul natuke hingele hädapäraseid tuuste, et talv ikka üle elatud ja... niisama ka oldud saaks 😀




Milda käest sügisel saadud ilus värvikirev kirinõges on osutunud rämedaks joodikuks. Kui teisi taimi verandal kastan u nädalas korra, siis see kirinõges küsib lausa ülepäeva juua - sääne hirmus tegelane! 😀



Verandal on täitsa hea tasapisi toimetades talveunest ärgata





Ja sügisel peenrast tuppa kolitud (isehakanud) tomatitaim on ka talve üle elanud - tasub teinekordki sedasi talitada, sest nii hea on praegu neid lehti mudimas käia. Lausa eluoluline, ütleks 😀


Kui aus olla, siis ega ma eriti pingestatult seda kevadet ootagi, sest pinev ootamine väsitab. Pigem vaatan ja kulgen. Tuima rahuga. Küll tuleb!
Aga Väikemees ootab. Ja unistab. OMA peenrast. Sellisest, kus kasvavad maasikad, herned ja porgandid ja loomulikult lilled, palju lilli 😂
Eks emme peab siis kevadel lapse unistust täitma hakkama :)

Natuke läheb veel aega...
Aga märke on...


NB. Eile nägin aias esimest musträstast :)

6 kommentaari:

  1. Sellest joodiknõgesest tegin ma juba hulga pistikuid. Sirguvad kenasti aknalaudadel. Aga juua tahavad tõesti palju.

    VastaKustuta
  2. Joodiknõges :D No ma polnud enne kirinõgeseid kasvatanud, seega tuli täitsa üllatusena. Aga ilus ja värviline on küll! Tegin ka ükspäev pistikuid - saagu neid palju. :)

    VastaKustuta
  3. Ou, tomat toas, seda ei tee ma enam kunagi, sest ta kasvas laeni ja ma pidin lõpuks ladva ära lõikama nagu liiga pikal kuusel. Hobusesõnnik on nagu lennukikütus, kõik hakkab hullult taeva poole küünitama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hi-hii, mul vist joppas - ei soovi ta taevasse kasvada, aga samas... mul pole ka hobusesõnnikut kasutada...

      Kustuta
  4. et nii ongi? tomatid märtsis? peab alles valgust olema. Nii tore.

    VastaKustuta