Saaks õige emaks! Või siis mitte? Või ehk siiski???

Kevad ajab pea sassi ja hormoonid möllama. Loodus alustab jälle uut aastaringi ja seda üldjuhul vaid ühel eesmärgil - et paljuneda. Tugevamatelgi meist võivad tekkida ootamatud pesapunumise mõtted - mis oleks õige kui...

Tited on ju niii nunnud! Vaatavad sind oma suurte süütute silmadega ja... kogu maailma tarkus vaatab sulle sealt vastu.
Teisipidi jälle... vastutus kellegi teise elu eest on tohutu koorem ja tõele au andes on lapsed ikka üks tõeline nuhtlus, sest nendega on ALATI mingi häda. Küll tolgendavad nad kuskil, kus ei peaks; jäävad kuhugi vahele või alla kinni, või ihaleb neid mõni teine isehakanud lapsevanem. Ja näljased on nad kogu aeg, eks? Ja kakavad... valimatult... igale poole. 😷

Aga samas... nii hea oleks ju sõbranjede ees eputada, et näete, mutid, kes mul siin on... 🐣🐣🐣

No ma vähemalt mõtlen, et meie habemega tüdruk võis nii emaks saamise üle arutleda enne, kui ta lõpuks oma pesale korralikult istuma jäi. Sest alguses unustas ta end pidevalt välja tolgendama...

Meie muidugi arvasime, et ta teeb lihtsalt nalja ja lõpuni nagunii ei istu. Ka pole meie kukk üldse suuremat sorti... ee... huviline (vähemalt võrreldes eelmise kukega, kes ainult SELLE nimel elaski ja arvas nahaalselt, et ka mina tema haaremisse kuulun. Kõtt, saadanas! :D).
Lisaks ajasid teised kanad meie haudujat pidevalt tema pesalt minema, et sinna muneda ja siis oli loomulikult terve õu vaese hauduja hädakisa täis (juurde munetud munad korjasin ma loomulikult ära) Haudumise lõpus vist hakkas meie habemega tüdruk rohkem iseloomu näitama ja ei lasknud ennast enam pesalt ära peksta. Ka ei käinud ta lõpus enam end õues tuulutamas, sest siis võis keegi jälle tema pesa omastada. Muidu ta ikka hommikuti tegi ühe kiire toidu nokkimise ja liivavanni. Ma ei saanud esiotsa kohe arugi, et miks see kana, samal ajal, kui teised veel hommikusööki õue peal taga ajavad, teistest hoopis eraldi kuskil augus püherdab. Aga tegelikult võttis ta ju lihtsalt kiiret "duši", et kohe pesale tagasi tormata.

Prooviks jätsin talle alla 6 muna. Meil pole siiani ükski kana kunagi hauduma läinud, niisiis oli see ka meile uus kogemus. Lisaks polnud mul aimugi, kas sellest kanast lõpuni haudujat ja tibude kasvatajat üldse ongi. Nagu elus ikka - kõik ei kõlba ju emadeks.
Esimesed 3 tibud koorusid üllatuslikult 2 päeva varem, kui ma olin arvestanud. Niisiis olin ma täitsa üllatunud, kui õhtusel kanalaringil mulle pesast kolm tuusti vastu vahtisid. Ma ju räägin - tuustid ruulivad!

 Tohoo hullu,  päris tibud! 😱  Helistasin tuttavale kanakasvatajale, kes andis mulle nõu rahulikult oodata, kuni kana ka teised tibud välja haudub ja ise tibudega pesast alla tuleb . Ei lähegi toidukausiga? Äkki surevad janusse???

Uhke emme.

Esimene ühine õhtusöök :)

Tarkus tuleb tasapisi. Kogemustega. Tagantjärgi tarkus on see, et me kaotasime ühe koorumata tibu, kuna keegi tibudest kukkus ilmselt pesast alla ja kana koos koos ülejäänud kahe tibuga loomulikult järgnes talle ning pessa jäänud kolm muna jahtusid täiesti maha. :( Ma soojendasin muidugi need kohe üles, kui selle avastasin ja panin kaks mitteloksuvat muna kanale alla tagasi ja pesale lõime ka laua ette, et tibud ega kana enam pesalt minema ei pääseks). Loksuva muna tegin ma katki ja see oli õnneks üldse viljastamata.

Põrsakari 😍

Kanamammat ennast saab küll ainult kiita. Kaitses põrandal kenasti oma tibusid ja kui ta tagasi pesale sai tõstetud, istus seal kohusetruult edasi. Veel mitu päeva. Kohe täitsa häbi hakkas, et ma temas üldse kahelda võisin.
 
Kui loodetud koorumist siiski ei toimunud, sai kana koos tibudega teise lauta kolitud ja kuigi mul polnud plaanis talle ta mune enam tagasi alla panna, siis tegelikkuses andsin ma need talle siiski tagasi, sest ta lihtsalt otsis neid paaniliselt taga ja mul hakkas vaesest kanamammast nii kahju - ütle veel, et kana loll on.

Uues kodus. Mida ma sellest kakamisest ennist kirjutasingi???

Hiljem, kui kana lõpuks siiski alla andis, tuli välja, et ühes munas oli umbes poole peal tibu areng seisma jäänud ja teisele sai see üks päev enne oodatavat koorumist toimunud jahtumine kahjuks siiski saatuslikuks (kusjuures alati ei pruugi nii minna).

Aga muidu.... läheb meil/neil täitsa kenasti. Kanamamma on hea ja kannatlik õpetaja...

Spa protseduurid :)

... ja need pisikesed... need on lihtsalt elusad stressipallid 😍

Tore on! Eriti tore on see, et kogu raske töö teeb kanamamma ise ära, mina pean lihtsalt heade elutingimuste, värske vee ja söögiautomaadi täitmise eest hoolitsema. Jess! Tegelikult saidki ju need eelmine aasta tibud võetud just selles lootuses, et ehk kasvab kellegist neist ka korralik kanamamma. :)
Kanamamma beebipilt loomulikult ka 😛

Kusjuures täiesti süsimust kana kasvas sellest tibust 😃 Eks paista, kuidas seekord.

Ja veel. See sõbranjede ees eputamise asi töötas!

Nii et, kui kõik kenasti läheb, siis umbes kahe nädala pärast on meil jälle pisiperet oodata 😂

NB. Loodan, et ei tulnud liiga pikk, segane ja igav jutt. :) Teate küll, kell on jälle palju ja...