Ühel päeval Põltsamaal... ehk väike roosipostitus

Juba mitu aastat pidasin plaani, et suvel üks Põltsamaa roosiaia tuur teha, aga alati sai suvi enne otsa, kui minu plaan teoks. Ja tegelikult oli asi ka seekord juba väga sedamoodi, et tuleb see käik taaskord ajapuudusel järgmisesse aastasse lükata. Ja ilmselt see ka nii oleks läinud, kui... poleks olnud Tädi Evet.
Tädi Eve on üks tore tädi, kes on viimastel aastatel avastanud enda jaoks aianduse. Ja tal oli augusti alguses mõte uuesti Maie Aeda vaatama minna (viimati käisimegi koos ju). Mul aga polnud plaanis sellel aastal enam kuskile t a g a s i minna - ainult edasi - niisiis tegin ettepaneku Maie (igati külastamist väärt) aia asemel hoopis Põltsamaa roosiaeda sõita. See mõtte meeldis Tädi Evele nagu liimipaber kärbsele, sest roosihaigusesse on ta juba nakatunud ja ühes õiges aias pole ju mitte kunagi liiga palju roose.

Ja minul polnud üldse midagi teha vaja - Tädi Eve sõidutas mind rõõmsasti kohale ja tagatipuks tegi aiakülastuse pileti veel kah välja, sest mul jäi rahakott autosse. Ma olen ikka tõeline sõber, eks ole! 😛

Esialgu kahtlesin, kas see nüüd mingi mõistlik aeg rooside vaatamiseks üldse on, sest paljud sordid on augustiks ju õitsemise lõpetanud ja lisaks oli eelmised päevad korralikult vihma kallanud. On seal üldse midagi vaadata???
Siis aga mõistsin, et tegelikult on see PARIM aeg, millal valida roosisorte enda aeda. Sest mulle tundub, et neid on minu hingele ikka vaja ja... ma olen neetud maksimalist. Nii et kui juba roos siis...  kasvagu hästi, õitsegu pikalt ja rohkelt, lõhnaku ja nähku ka pärast vihmavalangut hea välja - vaat siis olen ma rahul! Või siis peab sel roosil minu jaoks mingi muu põrutavalt hea või oluline omadus olema. Külmakindluse teema jätan ka praegu kõrvale (tegelikult on see loomulikult oluline!), sest peale vaadates, oskan ma öelda, kas konkreetne sort puudutab mind või mitte, aga mitte seda, palju ta külma kannatab.

Esimene asi, millesse ma seal aias kinni jäin, oli hoopis heas vormis villane lodjapuu. Minu aia villane lodjapuu kasvab vahtra all ja pole üldse selline iludus (huvitav, kas seemnetega on mõtet jännata?). Pildi panin mõeldes oma kooli grupikaaslastele, kellel polnud tunnis aimugi, milline see villane lodjapuu välja näeb. Vaat selline nunnukas ongi. 😎

Olgu nende roosidega, kuidas on, aga need budleia põõsad tegid mind küll kadedaks. Tahan ka nii rikkalikku õitsemist! 😭 ↓

Hea idee rooside toestamiseks ↓

Tädi Eve ei tea, kuhu poole joosta 😛

Isegi vetsus ei saanud ilma pildistamata käia 😂

Ja nüüd siiski rooside juurde, korrates igaks-juhuks veelkord üle, et pildid said tehtud 10. augustil ja eelnevatel päevadel oli korralikult sadanud.
NB. Tegemist ei ole ilupiltidega!  Ja... eks ta üks roosamanna tuleb mul... 😛

"Burgundy Ice"

Mmm... ma ei tea... viimasel ajal koperdan igal pool selle sordi otsa ↑

"Pullman Orient Express"

"Leo Ferre"

"Golden Wings"

"Mein Schoner Garten"

"Astrid Lindgren"

Sellesse Astrid Lindgrenisse jäin ma ikka totaalselt kinni. Eriti hästi oli seda müügiplatsil näha: Oo, mis kaunis roos... aaa, see on ju Astrid Lindgren.... Teises müügiplatsi otsas leian jälle ühe ilusa roosi  nimega Astrid L... ja kasvuhoones koperdan ka ühe suurepärase lastekirjaniku nimega roosi otsa 😀

"Jazz"

 Jazziga on mul ka omad suhted, on teine juba mitmes aias mu tähelepanu köitnud.

Punaseid roose ma väga ei armasta, aga üks natuke oranžikas Amsderdam võiks siiski vabalt peenart ehtida ↑

"Edgar Degas"

"Astronomia"

 Ja rikkalikku õitsemise all pidasin ma midagi sellist silmas ↓

Märkmikusse olen kirjutanud selle sordi kohta: madal kompaktne põõsas,läikivad lehed, isepuhastuv, vähe ogasid. :)

"Gemma"  - lähemat ka :)

"Masquerade"

"Fantasia Mondiale"

 Fantasia Mondiale kohta sai märkmikusse kirjutatud: virsiku tooni, ilusad pikad ja väheste ogadega varred, õrnalt lõhnav. :)

"Botticelli" jäi samuti oma õierohkusega silma. Lõhnab ka ↓

"Botticelli"

"Botticelli" lähemalt :)

"Avec Amour"

Mmm... küll mõni võib ikka ilus olla... ↓

"Lady Emma Hamilton"

"Goldmarie"

"Bengali"

 "La Perla"

Ja viimasena näitan ühte pea-aegu okasteta roosi, mida nii minu, kui ka Tädi Eve (huvipakkuvate roosisortide) nimekiri sisaldas - Kanada roos "Louise Bugnet" ↓Teda käisime lausa spetsiaalselt pargirooside alalt otsimas. Õnneks nägime ikka õied ka ära.






Ja sellega tegelikult said ilusa väljanägemisega sordid otsa, ülejäänud olid suuremal või vähemal määral sellised:

"Amalia Renaissance"

"Lea Renaissance"

Paljukiidetud "John Davis"

Tegelikult on mul täitsa hea meel, et neid heas seisukorras roose nii vähe oli - ongi lihtsam valida 😀

Pärast jätkus meie palav päev Põltsamaa vahel töllerdades, turisti tehes.

Ja erinevate lillepoodide külastamine kuulub mul ju lausa kohustuslikku programmi ↓

 Ja miks mitte oma aias sellist väikest armast tigu omada... ↓ 😛

Ühesõnaga, oli väga tore päev - aitäh, Eve! 😍
Teinekord jälle!

No vaatame, kas ma nüüd saan nende suviste heietustega lõpuks ühele poole? Sest tegelikult on minu südames uus kevad juba alanud. Aeg näitab, milline see olema saab. 💚