laupÀev, 21. jaanuar 2023

Kes vana asja meenutab, sel...

... pidi silmaga midagi juhtuma. Ma ei tea, ma vist ikka riskin... 😛

Kuigi ma lootsin, et saan miski postitusega juba vana aasta sees maha, siis nii ei lĂ€inud. Olin hoopis pĂ”etajana rakkes. Meite seitsmene jĂ€i nimelt grippi ning palavik kestis kokku 11 pĂ€eva. Mul lĂ€ks kĂ”vasti kergemalt. Aga samas, teisiti poleks ma ju öösiti iga tunni tagant Ă€rgata jĂ”udnud, et lapse temperatuuri mÔÔta (kippus teine hĂ€sti kiiresti kĂ”rgustesse tĂ”usma ega tahtnud sugugi enam alla tulla). Ja nagu tellitult oli kĂ”ige kriitilisem seis just Birgiti möllamise aegu (tervitused ka kĂ”ikidele rahapuudusel lumelĂŒkkamise pealt kokku hoidvatele omavalitsustele!). Istud seal oma hangede vahel ja mĂ”istad, et kui kĂŒbeke veeel hullemaks lĂ€heb siis... apteeki ei saa, EMO-sse ei saa, kiirabi ligi ei pÀÀse, kopter ka ei lenda sellise ilmaga. TĂ€itsa pe...es! (Mees kĂŒll lohutas, et meitel on traktor - sellega ikka vĂ€lja pÀÀseb!) Niisiis seletasin lapsele, et nĂŒĂŒd on selline seis, et ĂŒkskĂ”ik, mis hullu asja ema teha kĂ€sib, seda tuleb teha! Et ellu jÀÀda. Ja kui ema ĂŒtleb, et nĂŒĂŒd on vaja paljalt Ă”ue lumehange hĂŒpata, siis nii on! Laps ei vaielnud vastu - sai ka aru, et seis on s...

Üle elasime - see on kĂ”ige tĂ€htsam! 

Kui pĂ€evi hiljem, haigusest veidi kosununa, lĂ€bi paksu lume kompostikasti juurde uperdasin, sain aru, et vastukaaluks suvele, kui kĂ”ik on ĂŒks suur tril-lal-laa-trul-lal-laa, on talvel maal ikkagi... raske. MĂ”tlesin ning... rĂŒhkisin edasi. Ja siis tagasi. No ja rohkemaks enam jaksu polnudki. 😂 Haigus oli oma teinud.

Aga mitte SELLEST ei tahtnud ma kirjutada. 

Vaid hoopis ilusates ja headest asjadest, mis eelmine (aia)aasta aset leidsid. 

1.  Talv lĂ”ppes Ă€ra! LĂ”puks.

See on lausa uskumatu, kui palju siirast rÔÔmu ja ootusĂ€revust toob inimesele see iga-aastane lootus lumekihi kahanemisele. Olematuks soovitavalt. Ja mida varem, seda parem! MĂ€letatavasti oli eelmine talv meite mail see kiht ebanormaalselt tĂŒse. Talumatult pikka kevade ootust aitasid leevendada ehituspoest nĂ€ppu jÀÀnud 2 (erinevat) suureĂ”ielist lumikellukest. Oi, see oli ilus hetk! Mina ja kellukesed! Kellukesed ja mina! Kellukesed ja... ĂŒks kobarhĂŒatsint (kes ka kaasa tuli). Valge. Et seal hangede taustal kĂ”ik ikka kenasti toon-toonis oleks. Huviga ootan, et kas sel kevadel ka Ă”itsevad. Ja loomulikult kĂŒlvas toas vangis istuv aednik siis kĂ”ik aknalauad mingeid tuuste tĂ€is (pĂ€rast kirus ja vandus, et kuhu kĂŒll see mant kĂ”ik maha istutada 😅). Aga 1. aprillil sai talveagoonia lĂ”puks lĂ€bi-  saabus kauaoodatud esimene pĂ€ris aiatööpĂ€ev! TĂ€pselt 10 pĂ€eva hiljem saabus teine (vahepeal tuli talv tagasi 😂).

27.03.2022

2.  Aprilli keskel sain hea sĂ”bra kĂ€est vĂ€ikse aiandusliku (ĂŒllatus)nutsaku. Mmm... nagu jĂ”ulud oleks jĂ€lle. Ja jĂ”ulud mulle meeldivad ju! Eks kevadel on nĂ€ha, et kas ja kuidas taimed kodunesid. NB. See ei jÀÀnud mitte viimaseks nutsakuks. AitĂ€h, hea sĂ”ber! 💚


3.  29 mai - 13 juuni kuulasime Ă”htuti voodis mehega ööbiku laksutamist. See on midagi nii ilusat ja Ă€raĂŒtlemata olulist. Viimastel aastatel pole mul ööbikuga ĂŒldse vedanud. Paaril Ă”htul kuulen ja ... kogu moos. Seekord nautisin niisiis sajaga. Lihtsalt kuulasin lummatult ja mĂ”tlesin, et see ongi see hetk ja see maailm, milles mina elada tahan!

 4. KĂ€gu oli ka tegija, veel juuli keskel kukkus. AitĂ€h selle eest!

 5. Üks hetk avastasin kogemata, et meite niidetaval alal on nurmnelk end kasvama sĂ€ttinud. Kohe ikka mitme suure laiguna. Eks need seemned on aiast sinna kuidagi jalutanud. Ja tĂ€nu lahutusega Ă€hvardamisele, need tuustid sinna aia taha pĂŒsti ka jĂ€eti. Ilusad roosad laigud olid, kui Ă”itsesid. :)

Ka tee ÀÀrde istutatud harilikud kassikÀpad moodustasid esimest korda toredad heleroosad laigukesed. :)

6. Minu sidrunipuu `Pavlovski` andis tĂ€itsa arvestatavat saaki. Ise sihuke jupike. Aga korralikke suuri sidruneid oli ikka kĂŒmne ringis. Pilt on sellest hetkest, kui ta oli korraga mitu tĂŒkki neist lahti lasknud. Kusjuures rohelisemad kĂŒpsevad kenasti jĂ€rgi.


VĂ€ike aga tubli!
7. Juba kevade lĂ”pus sai otsustatud, et... kodus on vĂ€ga hea ja tore. Aga siin on alati ka vĂ€hemalt 100 hĂ€dapĂ€rast tööd, mis tegemist tahavad. Meie mehega oleme korralikud inimesed - meie teeme ka! Aga kuidagi ei hakka sellest kergem. Ja triljon sÀÀske on siin samuti (Helve juures kusjuures ei olnud! 😂). Niisiis, isegi kui vĂ€ga tahaks lihtsalt maha istuda ja niisama molutada... tuleb kĂ”igepealt minna ja korralik skafander soetada. Ja ilmselt peab keegi seda vajalikul hetkel ka selga aitama. Siis vĂ”iks vabalt 10 minutit tĂ€itsa niisama kĂ€nnu otsas aega surnuks lĂŒĂŒa ja ilusat ilma nautida (ning seejĂ€rel ruttu-ruttu tööle jooksta). Aga kas see kĂ”ik peab just nii raske olema...

ÜhesĂ”naga... me otsustasime, et kui reede (vĂ”i laupĂ€eva) Ă”htul on ilus ilm ja vĂ€hegi veel jĂ”udu jagub, siis... tĂ”mbame kodunt jehhat. Sest juhul, kui homme on PÄRISELT minek, siis sa ju ei muretese, et kuskil mingi töö veel tegemata/lĂ”petamata jĂ€i. Sa mĂ”tled, et... oleks ometi rohkem kogenud, nautinud, molutanud... 

Nii me siis kogesime, nautisime ja molutasime. MÔnuga! Ja kokku sai kena ports imelisi suviseid hetki. Selliseid, kus aeg oli peatunud.

💚 Maikuine (hilis)Ă”htune Tartu kesklinn. Nii soe. Nii elav. Nii tukslev.

💚 Sireli Ă”itesse uppuv (hilis)Ă”htune Rakvere VallimĂ€gi (sellele eelnes Metsatöllu kontsert).

💚 Toolse Ordulinnuse varemed. PĂ€ike, meri ja 31 kraadi sooja. Suured Ă”itsevad kibuvitsapÔÔsad. Varja kohviku kohupiimaga tĂ€idetud tuuletaskud. Mmm... SĂ”branna juures kiirkorras 3 pudeli veini alla kulistamine (kamba peale, eksole! 😛), ja Liimala ranna pĂ€ikeseloojang (koos vaatetorni ronimisega). Ning imeliste (udusse mattuvate) vaadetega tagasisĂ”it koju. MĂ”ni pĂ€ev on ikka ilusam, kui mĂ”ni teine. MĂ”ni pĂ€ev on kohe vĂ€ga-vĂ€ga ilus...




Meeste rannamĂ”nude nautimist oleks lausa patt nĂ€itamata jĂ€tta 😂:



💚 Taaskord Ă”htune kuum Tartu. Stefan. ToomemĂ€gi. Kesköine raekoja plats. Tulvil liikumist ja elu.

💚 Tappev kuumus. Jaani Tare. Kokkusaamine kahe toreda kursakaaslasega. TĂ€pselt aasta meie lĂ”petamisest. Hea toit. PlĂ€kutamine. Naer. Pargi all kotist vĂ€lja vĂ”lutud kĂŒlmad joogid (tĂ€iesti alkoholivabad, kusjuures! 😛). JĂ€rv. Ning selle ÀÀres Ă”itsevad kĂ€palised. Veel naeru ja maailma asjade ĂŒle arutlemist. Kiriku taustal selfitamine. Elu on ikka ilus!

💚 VĂ”rus olesklemine ja kĂ”ik sinna juurde kuuluv. Maive. Vihmasajus aiandi ja surnuaia kĂŒlastamine. Ja maailma parimad lihapirukad. Mmm...

💚 Õhtune palav VĂ”su rand. VĂ€ike vein. VeinikĂ”rvane. MĂ€nguvĂ€ljakul avalduvad veini mĂ”jud. Siiamaani naeran, poisid! 😂

💚 JĂ€rva-Jaani killavoor. Ja kĂ”ik, mis sellega kaasas kĂ€ib. Kodukohvikud ja vÔÔraste aedade kĂŒlastamine.

💚 Aiablogijate kokkutulek PĂ”rgu kĂ”rval. Palav on. Ilus (vĂ€gevate maakivimĂŒĂŒridega) koht. Ühtaegu nii Ă”rn ja hĂ”ljuv, kui ka kindlalt kahe jalaga maa peal olev perenaine. PĂ”genenud peremees. Toredad kohtumised ja plĂ€kutamised. MĂ”nus kodu poole kulgemine.

💚 Suve lĂ”pp. Viimane palavus.  Muinastulede öö. LĂ”ke rannal. Bonzo. LĂ”ke sĂ”branna juures. HÀÀ vein (seekord kiirkorras ei kulistanud!). Ć vipsis peaga taskulambi valgel SUURTEST kasvuhoonetest kĂŒpsete viinamarjade ja tomatite otsimine (kes otsib, see leiab, kusjuures! Isegi vindisena!😜). Nii oli ilus ja hea suve Ă€ra saata.

                                                                                  💚         

8. Õunaaasta oli! Maal elamise ĂŒks vĂ”lusid on oma aiast pĂ€rit toit. Rabarber, maasikad, kuslapuu marjad, kirsid, sĂ”strad-tikrid, mustikad-murakad, ploomid-pirnid-Ă”unad jne, jne.Sest see on maitsev. Ja sa tead, kuidas see on kasvanud. Ning kuskil jĂ€rjekorras ei pea ka seisma. Lihtsalt haarad kĂ€igu pealt. VĂ”i tassid metsast koju. Meitel on siin mĂ”ned noored Ă”unapuud, mis eelmine suvi esimest korda "pĂ€ris" saaki andsid. Ja juba tĂ€iskandeealise KrĂŒgeni tuviĂ”una vilju sĂ”ime me 2 kuud. Kusjuures ka need viimased olid mĂ”nusad mahlased. Oi, need oma aia Ă”unad tegid tuju ikka nii heaks! 



9. LĂ”puks sain ma ka oma kivila laiendega edasi liigutud (umbes 2/3 on nĂŒĂŒd valmis ja 1/3 veel teha). Kuna asi oli juba pikalt veninud, siis ĂŒhel hetkel ma lihtsalt teatasin mehele, et olgu kahvliga kopp olla - ja mind ei huvita, palju see maksab! 😂 Niisama mulla vms tĂ”stmiseks on meil kopp olemas, aga kahvliga on hea just suuri kivisid (paika) tĂ”sta. Mis sellest, et ĂŒle kolmekĂŒmne kraadises kuumuses tuli mul endal kĂ€sitsi nendele kividele aukusid ette kaevata. 😅 Aga tehtud saime! Eelnevalt oli kevadel seal pinnast segi keeratud, et ma kurdlehise kibuvitsa juured kĂ€tte saaksin. Sain ka.

Segipööratud maa mais

Kivile "pesa" kaevamine juunis

Kivila ÀÀre tÀitmine juulis

TĂŒhja sest kivilast endast, aga mul oli niii hea meel, et keset Ă”ue seisnud suurte kivide kogum oluliselt vĂ€henes, sest sealt kivide vahelt ei saanud ju muru niita (trimmida samuti mitte) ja nii see rammus umbrohi seal rÔÔmsasti vohaski. VÔÀh! 😂 Oi, millist rÔÔmu pakkus mĂ”nele suurele kivile kivilasse Ă”ige koha leidmine. Mitte kunagi enam, ei pea ma ĂŒmber selle kivi kÀÀridega puju ja kĂ”rvenĂ”gest nĂŒsima. Ümber nende 18 kivi, kui tĂ€pne olla. Ja see on vĂ€ga hea tunne!

10. Aiablogijate soovitusel soetatud ungari sirel Ă”itses esimest korda. Mitte mingi paari Ă”iekobaraga, vaid tĂ€itsa pĂ€riselt ÕITSES. Tema sai Ă”nnekombel siinsest keskmisest parema mulla sisse. Igatahes on ta algusest peale kenasti kasvu visanud, nii et tema on kĂŒll tĂ€itsa rahul oma eluga. Niisiis olen mina ka Ă”nnelik ja rahul. Aga vot pilti ei teinud, mis teha! 😛

11. Pihlakate uute vĂ€rskete vĂ”rsete kaitsmine ("torudega") lindude rĂŒnnaku eest Ă”nnestus. KĂ”ik vĂ”rsed, mis oli "torude" sees, jĂ€id alles - kĂ”ik mis oli vĂ€ljas (paari erandiga) - murti Ă€ra. Ja nagu ma ennustasin, oli kasvu vahe kolossaalne. Reaalselt 5 cm (juurdekasv enne) vs 50 cm (juurdekasv nĂŒĂŒd). Niisiis raudpoltkindlalt kavatsen ka see aasta oma pihlakaid sedasi kaitsta. Ainult "torusid" oleks hĂ€dasti juurde vaja ja pikemaid kĂ€si, et kĂ”rgemale ulatuda.

Kole... aga tÔhus!
12. Luigelille vannis kasvatamise katsetus Ă”nnestus samuti. Mis sellest, et ostetud juurikas lĂ€ks mĂ€danema ja ma olin TÄIESTI KINDEL, et sealt ei tule enam midagi. Aga tuli. Isegi Ă”itsema jĂ”udis see pisike allesjÀÀnud jupike minna. 💚



Üllatuslikult Ă”nnestus ka jĂ€nesesabade kasvatamine. MillegipĂ€rast ma arvasin, et neist kindlasti asja ei saa... 😀


13. Oktoobris jĂ”udsin lĂ”puks ka kaevumaja ĂŒmbruse korrastamiseni. Kaevumaja on mul pĂ”himĂ”tteliselt osaliselt peenras ja ĂŒmber selle peab saama liikuda, aga mul polnud piisavalt palju sarnast materjali, millega seda (teatavate kitsenduste ja piirangutega) ala viisakaks vormida. Ja nii see kolekoht siis seisis ja ootas seda Ă”iget ja "head mĂ”tet". Kilehunniku ja osaliselt ka umbrohu all. Fuu! Aga Ă€ra jĂ”udis oodata! 😂 Ega ma pĂ€ris lĂ”ppu selle tööga veel jĂ”udnud (sĂ”elmed said otsa, aga neid saab kevadel juurde tuua), aga edasiviiv mĂ”te siiski tuli. Kas see nĂŒĂŒd see "hea" ja Ă”ige mĂ”te on, mina ei tea, aga vĂ€hemalt on see palju parem, kui musta kile kuhi vĂ€lisukse vahetus lĂ€heduses. 😛 

Tegelikult sai veel palju muudki kogetud ja tehtud, aga see polnud "see" nimekiri.

Ühte imelist hetke oma suvest tahan ma aga kĂŒll veel jagada.

Juuli lĂ”pp vĂ”i augusti algus. JĂ€rjekordse kuuma pĂ€eva varahommik. Ärkame mehega sookurgede huikamise peale. Me ei lausu kumbki sĂ”nagi. Ega sulge akent. Me lihtsalt kuulame. Hommikuse Ă€ratuseni on 2 tundi. 

Ma ei salli silmaotsaski neid pagana sÀÀski, kes siin raba ÀÀres elavad ja mulle ei tee sugugi rÔÔmu, et viie raba vahel elamise juurde kuuluvad lisaks hiliskĂŒlmadele ka varajased öökĂŒlmad. Ja talvised kĂŒlmarekordid. VĂ€kk! Ma poleks iial seda ise vabatahtlikult valinud. Aga siin ma olen. Ja see raba on osa minust. Mingi oluline fundamentaalne osa. Ma ei oskakski ilma selleta elada. Ilma sookurgede huikamise ja murakamoosita. Ilma rabamĂ€ndide ja jĂ”hvikateta. Ilma mĂ€rja ja vetruva maapinnata. Ilma pĂ”trade ja huntideta. Mis elu see oleks???

Nii me siis vaikisime ja kuulasime. Rabade vahel elamise hÀÀlt. Raba hÀÀlt. Meile hĂ€sti kodust ja tuttavat heli. Elus olemise hÀÀlt. Ilus oli. Meeletult ilus!  


Jep! Talv on maal raske. Aga me elame selle ĂŒle. Sest kevadel tulevad jĂ€lle sookured :)

5 kommentaari:

  1. Nende sookurgedega on tĂ”esti midagi erilist. Teine heli, mis mulle lummavalt mĂ”junud on koovitajate huiked aga kahjuks pole neid juba 3 aastat kuulda olnud. Kui maale tulime ei teadnud ma kellel see hĂŒĂŒd kuulub ja ristisin selle tilderhĂŒĂŒbiks. Mul on kohutavalt kahju, et neid enam ei ole. Õnneks on alles rohelised ja muidugi kĂ”ik teised konnad ja ritsikasirin on ka tĂ€htis . ja muidugi ööbik ja lĂ”oke, kĂ€gu ja kakulaste viiksud. Maal on ilus ja see kaalub kĂ”ik raskused ĂŒle. Imearmas kokkuvĂ”te olnud aastast. PS: Sinu sidrunipuu teeb lausa kadedaks. Kus on minu kauaigatsetud sidrunipuu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. KĂ€isin seda suurkoovitaja hÀÀlt nĂŒĂŒd Loodusheli lehel lausa kuulamas. Oli kĂŒll tuttav, aga mitte kodune heli. Ja kakulisi pole ma siinkandis juba ammu kuulnud :( Maailm muutub. Vaesemaks. :(

      Kustuta
  2. Imeilus ja pikk suvi. Sookured on ka meile kuulda, aga jÀÀvad kaugele. Vahel mĂ”nedel eriti vaiksetel hommikutel, siis kuuleb neid. Meie raba on kuivendatud kuid varased ja hilised öökĂŒlmad on ka kĂ”ik kenasti esindatud.

    VastaKustuta