Vihma ei ole ja vihma ei tule!

Pealkirjas peitub nii kurb tõdemus, kui ka lootusrikas provokatsioon. Teate ju küll, kui midagi kõva häälega välja hõisata, siis juhtub just vastupidine. Ja kogu mu lootus ongi nüüd sellele pandud. Või no... puht faktiliselt meil 12. juuni hommikul ikkagi sadas... umbes-täpselt 10 mm jagu. Ehk, et mitte muffigi! :( Ja edasi paistis jälle päike. Ja kui nüüd PÄRIS aus olla, siis ka eile õhtul tiba tibutas, aga no see ei võtnud isegi lehtedelt tolmu kinni. Ja nüüd on kõik me lootused jaanile pandud. Siis ju ikka sajab?  Või kui nii edasi läheb, siis ei tule lõkke tegemine üldse kõne allagi, sest hetkel on seis selline, et kui juba tiba kuumemat õhku välja hingata, siis läheb kõik nagu säraküünal.

Keegi siin kahtles mu väites, et meitel ulatub põllul rohi teinekord jaanipäevaks alles pahkluudeni. Aga palun!

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi...

Tegelikult valisin oma lilleniidust pildistamiseks vähe kobedama koha, päris kuivanud pruuni peale ei hakanudki ronima. See vähe kõrgem roheline nutsakas seal ees on pigem erand ja jäi lihtsalt kogemata minu suurepäraseid pahkluid varjama. 😝 Niitnud pole me seal loomulikult midagi.

Teises põllu otsas on aga teine lugu. Sealt saaks juba heina teha

Lagedamatel kohtadel metsas on aga kohati selline seis:

Sellel viimasel pildil on üks osa metsmaasikaplatist. Nii kaua, kui ma ennast mäletan olen ma suviti ALATI metsmaasikaid puginud. Meil neid lihtsalt jagub. Ja vaat nüüd olen ma NII KAUA elanud, et näha ära esimene suvi oma teadliku elu jooksul, kui (meil) metsmaasikaid pole. Väga kummaline, sest isegi lehti ei ole enam. 😃 Ok, viimasel pildil on taimed lihtsalt kuivanud, aga mujal? Metsaalustel, mis eelmine suvi olid metsmaasika taimi täis ja mis praegu veel rohelised on? Täiesti sürreaalne! Ja väga huvitav  - ma olen ikkagi uudishimulik inimene - kaua taastumine aega võtab? Aasta? Kaks?
Aga, mis siin ikka rääkida, kui isegi naat ja võililled kohati siruli on. 😂 Muust mudrust rääkimata.
Kui nii, siis nii! Mees tõi kasti kodumaiseid aedmaasikaid - metsmaasikaga küll võrdlust ei kannata, aga raskel ajal abika ikka. 😁

Ahjaa, eelmine aasta istutatud kivikask (Betula ermanii) kuivas, kastmisest hoolimata, ära. 😕 No ma kastan igaks-juhuks siiski edasi - äkki tõuseb surnuist üles. Lootus pidi ju lollide (viimane) lohutus olema! 😛
Ja enamus eelmisel sügisel istutatud mändidest on samuti kuivanud. Õnneks neid veel jagub, eks sügisel istutame jälle uued.

Ja külm käis meil ka. Aias ei saanud nagu arugi, aga põllul:

Külmavõetud kartulipealsed

Ja otse loomulikult istutasin ma enne seda külma oma kurgitaimed õue :(
Lühidalt kokku võttes: midagi jäi vist ellu ka. 😂

Õnneks kastides kasvab kõik nii, mis mühiseb ↓

Ja peenardes pole ka asi õnneks kõige hullem

Aga tegelikult... ei tahtnud ma üldsegi sellest kirjutada, kui halvasti kõik selle põua (ja külma) tõttu on (mis sellest, et kastmine on kohati juba profitasemel spordiala "harrastamise" mõõtmed võtnud). Vahel on nii, et tuleb tänulikult vastu võtta, mis sulle antakse ja saadust võimalikult palju rõõmu tunda, mis sellest et plaanid olid ehk teised. Kõiki asju ei saa ju valida. Ja ei peagi!
Aias on igatahes suur, sidisev ja lõhnav (süda)suvi! Ning rohutirtsud siristavad juba nädala jagu :)

Pojengide õisi sai ka tuppa vaasi toodud - ikka lõhna pärast. Seal püsivad õied vist ka kauem ilusad, õues õitsevad ikka kole kiiresti kuumaga ära. :(
Ja terves õues levib maailma kõige mõnusamat ebajasmiini aroomi. Mmm...

Ja ega kurdlehine kibuvitski aroomi poolest palju alla jää.
Jah, korralik vihm kuluks vägagi ära, aga... mulle väga meeldib, et peale peenrast mõne (ussitanud 😂) maasika noppimist ei ole vaja kobida tuppa kuivi pükse otsima, sest püksitagumik on vettinud (no mul on vähe suurem tagument - ulatub nagu naksti teise peenrasse 😝). Või proovi sa vihma käes muru peal värsket ajalehte lugeda! Proovi sa üldse vihma käes murul midagi teha. 😀 Peale vettimise, ma mõtlen.
Las see päike paistab pealegi...

 Ja üldse võiks suvel rohkem toredaid asju teha. Näiteks tibusid 🐔🐔🐔  kasvatada:

Ega esimese asjana selle peale ei tuleks küll, et nende väikeste sitarataste vahtimine (piisab viiest minutist, ei pea tervet päeva passima) nii positiivse laengu annab. Täielik zen! Ja hommikul vara on tore vaadata, kuidas "lapsed" verandal ikka veel ööund põõnutavad. 😍 Nädala pärast saab juba ööseks teiste juurde lauta viia, praegu on veel karantiiniaeg. Hoidke siis ikka pöialt, et kõik kuked ei oleks! 😜 Kes muidu selle supi kõik ära sööb???

On ju nunnu? :)

                                                *                              *                                 *

"Kui ei saja, siis ei saja!",ütleb naine ja palub mehel uue tünnitäie vett tuua. Ise samal ajal palvetades, et tiigis vett ikka jaguks. Peaks vist selle heina ikka ära tegema! Vaevalt et sealt põllult üldse muud saaki saabki ja hädaga kõlbab ehk talvel endalgi krõmpsutada. Ja tädi Eve merisead tahtsid ju ka heina. Või olid need hoopis hamstrid? Pesukarud??? Mitte ei mäleta - päike on peast täitsa soodaks teinud...

Mõned toredad tuustid ja... priske murulauk

Põuast ei taha pikalt rääkida - ilmselgelt kõike päästa ei õnnestu. Aed on ikkagi juba sellise formaadiga, et isegi kui päev otsa kasta, siis igale poole ei jõua ja ega sadamata vihma tööd inimene ikkagi ära teha suuda! Säilitusporgand on siiani maha panemata - ei näe mõtet, enne kui sadama hakkab. Ja kui varsti ei hakka, siis... jääbki panemata. Mõnede asjade mahapanek ootab veel korralikku vihma - kui ei tule, siis sööme talvel ilmselt männiokkaid või kuusekäbisid (ongi vaheldusrikas!). Ja ärge nüüd öelge, et käbi-aasta ka ei ole, siis ootab küll näljasurm. 😱 Marju vist ka väga ei tule...
Vastikust külmast tuulest ka ei taha rääkida... juu-beee! 
Õnneks on aias ka ühte-teist rõõmustavat.

Määramata kõrge päevaliilia, kes kannab iga aasta rohkelt lõhnavaid õisi. Taga lupiinide vahel on teine samasugune veel, ainult õied on tiba heledamad ja puhmiku laienemine aeglasem.

Lupiinid õitsevad palavaga jube kiiresti ära, aga milline vürtsikas lõhn. Suve odöör! 😜

Aed-kullerkupu "New Moon" ilu pildile saamisega olen ma kogu aeg hädas. Kuidagi ei jää hästi (aga ega ma sellepärast veel näitamata jäta 😛).

Vasakpoolsel pildil on üks Väikemehe lemmik (üheksavägine), keda ta ikka silitamas käib, ise kiites, et see lill on mõnus pehme nagu pleed. Ja mis peamine - õiged karvad on õigel pool (tal on see hetkel elulise tähtsusega küsimus). 😁 ↓



Parempoolsel on aga vereva helmikpöörise elegantselt lihtsad õied lõdjap-põisenela `Dart`s Gold` taustal. Midagi minu hingele ka. :)

Järgnev võib nüüd oma laiskuse eksponeerimisena tunduda, aga mulle täitsa meeldib see niitmata kuuri seinaäär. Muidu me ikka püüame hoonete seinaääred puhtaks kitkuda/trimmerdada (oleneb, kes enne jaole saab), aga need kõrrelised on seal nii toredad, et las veel olla - küll jõuab.




Nipponi enelas `Halward`s Silver` on tõeline kullatükk - läheb kevadel varakult lehte, lehed on imeilusa tooniga, külma ei näi kartvat ja õitseb nagu segane. Mida sa hing veel ihaldad?! Võib-olla ainult seda, et keegi võiks mu karedale deutsiale nüüd tule otsa pista (no välja kaevasin!).

Spiraea nipponica `Halward´s Silver`

 Pihlenelas `Sem` on lihtsalt nii võrratute värvidega. Võsude ajamist mina alles ootan. 😝

Sinilatv `Touch of Class` hõljub peenras justkui sini-valge-roheline pilv. Seda tuusti ostes, mõtlesin ma küll, et nii edev asi ei saa kindlasti külmakindel olla, aga... võta näpust - on teine kevadeti igati tubli ja varajane ärkaja. Laiuseks hetkel 75 cm ja kõrgus jääb 40-50 cm kanti. 💙💙💙

Walteri kobarküüvits `Rainbow` sai ostetud ühe ehituspoe sügisese sooduka aeg. Need imelised sügisesed värvid lihtsalt halvasid mu kaine kriitilise mõtlemise ja enne, kui ma arugi sain oli mu käsi selle tuusti juba ostukorvi toppinud. Tema on ka minu ainuke haput kavukohta nõudev taim. Mul pole muidugi õrna aimugi, kui HAPU see turvas sinna auku ikkagi sai (rabast tõin), aga ma ei saa öelda, et ta milegi üle ka kurdaks. Sellel kevadel oli täpselt seda nägu nagu... talve poleks olnudki. 😀 Tasub pusimist küll!

Leucothoe walteri `Rainbow` kevadel...

Ainuke mure ongi temaga see, et kuidas kogu see kirju ilu pildile saada - ta lihtalt ei ole fotogeniline. 😁

... ja sügisel :)

Lauk `Globus`

Tuul on küll gloobuseid räsinud, aga see ei vähenda kuidagi nende headust. Ostetud ühest sibulast on aastatega saanud... ee... mitu... ja ega nad sugugi kurda selle üle, et keegi neid vahepeal üles võtta pole suvatsenud. Ahjaa, lehed on ka gloobusel kenamad, kui nii mõnelgi teisel suureõielisel laugul ja püsivad kauem rohelised samuti. :)

Ja murulaugud meeldivad mulle ka hirmsasti :)

Ühte, teist ja kolmandat

 

Ja nüüd selle priske murulaugu juurde. 😀 Ma ei mäleta enam, kust ma oma esimese (tavasuuruses!) murulaugu puhma sain, aga ma tean, et sauna tagant prügimäelt sai ka paar vart rohu seest välja kaevatud ja peenrasse kolitud. Ei läinud üldse palju aega mööda, kui ema hakkas mu peenra ääres uurima, et miks SEE murulauk SELLINE on? Et mida ma temaga teinud olen???. Ma loomulikult ei olnud midagi teinud, aga veidi teistmoodi oli see murulauk küll. Jämedamate tumedamate varte ja suuremate õisikutega. Aga õitses vähem! Seepärast sai temast ka aastaid hiljem loobutud - teised puhmad lihtsalt õitsesid palju rikkalikumalt. Ja nüüd... on taoline tegelane jälle mu peenrasse ilmunud. Murulauk, mis murulauk, aga selline... ee... korpulentne. 😀 ↓

Ei saa vahest aru? Seda ma kahtlustasin!
Järgmisel fotol on "tavalise" murulaugu õis see keskmine. Ei otsinud kõige pisemat õit võrdlemiseks - täitsa kopsaka võtsin, aga ikkagi on vahe pea-aegu kahekordne. 😍 Varred on samuti pikemad ja jämedamad. Kasvab teine "tavalise" murulaugu  puhma kõrval, ei väeta.

Seda ma enam välja ei katku. Las ta siis kasvab, kui nii hirmsasti tahab. Ei kõlba ju prisket diskrimineerida! Ja kes ütleb, et priske kuidagi halb on???
Ja üldse, mina ei ütle enam midagi - õue kastma lähen hoopis! 💧💧💧

Elame veel... ehk mees aretab asja

Oeh, vahepeal on aias nii palju toiminud, ainult et... mis eile läks õitsema, on täna juba õitsenud ja homme ammu unustatud (just avastasin, et piiskenelas on esimese õie avanud, jumala eest - tund aega tagasi veel polnud! 😀), niisiis ei hakka ma siia mingeid eelmise elu pilte praegu väga laduma. Milleks see talv siis on, eks!? Aga... miskit ikka :)

Esiplaanil Veronica prostrata

Öösel ärkasin kõuemürina peale. Ikka korralikult kolistas, kartsin veel, et ajab Väikemehe üles (tal on hetkel SUUR hirm igasugu vilinate, mürinate ja jm taoliste helide ees). Uinusin uuesti vihmasabina algust oodates, aga hommikul selgus, et... ei tulnudki midagi. Vihma ei ole... ja vihma ei tule! 
Asja positiivne külg on see, et umbrohud ka enam väga ei kasva. Ja sääski oleks vihmaga ilmselt VEEL rohkem. Aga... vaikselt hakkab asi tõesti juba ekstreemseks kiskuma ja õhtutundidel tuleb õues kastmisvoolikuga vehkides sääski sööta. Meil pole kõige hullem. Hr Abikaasa käis usinasti garaažis mingit "asja aretamas" ning kaks korda linnas miskit jämedat voolikut taga ajamas ja... valmis aretas!

Nüüd tõmbab vähem, kui 10 minutiga tiigist või kraavist 3 tonni vett, millega me siis kastmiseks kasutada saame. Kastmisvooliku saab samuti tünni külge ühendada (või otse jämedast torust vett lasta), lisaks on taga veel selline horisontaalne aukudega toru, millega vajadusel nt (kruusa)teed saab kasta (kuivaga tolmab jubedalt). Ükspäev pargialal noori puid kastes, saigi õhtuks see 3 t otsa ja siis sai siva lähedalasuvast kraavist järgmiseks päevaks uus vesi toodud. Hetkel käin samuti kastmisvooliku otsa muudkui ümber tõstmas. Igale poole ma selle voolikuga muidugi ei jõua, aga kõvasti abiks ikka. :) Ah, aitab kah sellest mehe kiitmisest, muidu läheb veel ülbeks kätte! 😛

Ja üldse, mina olen ka tubli olnud! Sest mööda ilma kolamise vahepeal, suutsin ma lõpuks isegi mõned pudelid rabakamahla valmis keeta:

Ausõna, mina pildistasin otse - pudelid on hoopis kreenis ja... see asi seal pudelis... ei ole kärbes! 😂
Ja... me ei ole ainukesena tublid. Meie kallis tamm...

2. juuni 2018

... otsustas minna lehte. Mäletate, mis eelmine aasta oli? Aa... ei mäleta. Väike mäluvärskendus on siin. Igatahes hetkel on kõik kolm tamme kenasti lehtes. Jess! 😍

15. juuni 2017

No seda rõõmu kohe pidi jagama. Nii hea meel on lihtsalt. Plaanisin veel sügisel need mõne üksiku lehega oksad mehel maha saagida lasta (no mis neist hoida, eks!), aga aja puudusel jäi see tegemata. Aga et need oksad veel lehte minna võiksid...  seda küll ei osanud oodata.
Ja eks on aias teisigi asju, mis head meelt teevad.
Jaaniaeg läheneb hirmuäratava kiirusega ja no, mul läks selle peale sõnajalg õitsele:

Ja kuldne piimalill on täitsa tore tuust - kevadest sügiseni ilus, ei pelga põuda (ega vihma). Kui millegi kallal vinguda, siis minu aias annab liik päris ohtrat isekülvi ja kuna neil on selline tugevama moega juurestik, siis kuskilt teise puhma seest on neid tittesid päris keeruline kätte saada. Aga kõigil ei pidavat muidugi sedasi külvama ka. :)

Kuldne piimalill Euphorbia polychroma

Mõned toredad veel:

Piibeleht

Surnuks kuulutatud kõrguv lauk

Suureõieline kivimünt  Calamintha grandiflora `Variegata`

Rubriik "Naine ei luba niita!" 😂

Sellest pildist võib muidugi kaaskannatajatele jääda petlik mulje, et meil pole õigest põuast veel haisugi. Tegelikult seal marjapõõsaste vahel kasvabki hein jube kiiresti ja kuna murutraktoriga sinna vahele ei mahu ja niidukit ei lubanud naine üldse käima panna siis... jäigi see niitmata. Kuivemate kohtade peal krõbiseb meilgi talla all ja peenras on mõningad ennast juba siruli visanud.

 Mis siin ikka, ootame aga vihma edasi. 💧💧💧 Kunagi peab see ju lõpuks tulema!

Talvekahjude kokkuvõte

Hi-hii, mitte muhvigi ei jõua kirjutada, aga veidi nagu peaks, muidu läheb oluline meelest ära. Aga kus sa saad, kui väljas säänsed imelised suveilmad. Prooviks kuidagi lühidalt need eelmise talve kahjud üles lugeda, siis ei pea keegi pikalt niisama passimisele aega raiskama - saab siva õue tööle kobida. 😛

Davidi budleia `Royal Red`

 Esiteks need, kes otsustasid jäädavalt lahkuda, olgu need põhjused siis, mis iganes:

• Oivaline salvei `Merlou Rose` - kui nii, siis nii!
• Mürt-piimalill - oli muidu täitsa armas tegelane, aga teistkordsele katsetamisele siiski ei lähe
• Laialehine nõmmkann, valge õiega - ???
• Härjasilm `Goldfinch` - juba teine katsetus. Nüüd jõudis vihje siiski kohale - ei enam!
• Sinine mesiohakas `Plantum Blue`- teoreetiliselt võiks igasugu ohakatele siis meeldida, aga millegipärast kipuvad nad ikkagi talvega välja minema (sealsamas kõrval talvitus kenasti see-eest külmaõrnaks peetav jumikaster) Võib-olla on asi lihtsalt minu isikus :D
• Siilikübar `Tomato Soup`  - siilikübaratest on alati kahju :(
• Nimetu nelk, eelmise aasta ost
• Kaukaasia hanerohi, valge lihtõiega - kirjulehine jäi see-eest alles ja kasvab kenasti :)
• Roosa silla Scilla scilloides - lihtsalt haihtus 
• Davidi budleia `Royal Red` - vaat sellest on ikka südamest kahju! Aga juured olid mul multšimata ja kuna terve eelmise aasta sadas, siis oli vihm kevadeks (talveks juba?) pinnase juurte pealt minema uhtunud. Eks ma järgmine kord olen siis targem, sest selle toreda liblikamagneti kavatsen ma esimesel võimalusel uuesti soetada. Ja kui vaja siis veel 10 korda - nii tore tegelane lihtsalt! 😍
• Aed-päevaliilia `Total Look`  - no see kaotus on nüüd küll ootamatu minu jaoks. Paar nädalat tagasi sealkandis näpuga mullas urkides "komistasin" elusa juure otsa, aga kuna punga, kui sellist enam pole, siis mingit lootust ei hellita.
• Õrn ülane - tema külmakindlusega ei peaks tegelikult probleeme olema, küll sai see ülane eelmine aasta olude sunnil ümber istutatud (suure kivi kõrvale). Ega ma muud mõelda oskagi, kui et ilmselt ei sobi tema kõrvale see talvel külma salvestav kivimürakas. Igatahes... õrn ülane tuleb uuesti :) 
• Pööris-kipslill `Snowflake` - see on juba teine kord pööris-kipslille proovida, ilmselt neile lihtsalt ei meeldi siin!

Mürt-piimalill Euphorbia myrsinites

Õrn ülane Anemone blanda

 Pea-aegu koolenud tegelased:

• Harilik nutipõõsas - tema sai see aasta ikka korralikult pihta (ei saa küll öelda, et mingi räme külm talv oleks olnud) - kõik peenemad oksad olid surnud, ainult päris alumine jämedam nn peaoks oli elus, aga no päriselt või? Hakkame jälle otsast peale? Minu kannatus igatahes katkes ja põõsas lendas lõkkesse. Ma tegelikult ei luba, et ma kunagi tulevikus mingil nõrkushetkel uuesti ei proovi, sest need nutid lõhnavad lihtsalt nii mõnusalt, aga hetkel on mul siin paremaid asju ka, kellele seda ruumi vaja on. 😁
• teehübriidroos `Gloria Dei` - hetkel ei kippu ega kõppu, aga ehk ikka ilmub kuskilt :D
• Lepalehine kletra `Hummingbird` - no ma juba arvasin, et ongi kõik ja katkun välja, aga ei - päris alt tulevad uued võrsed. Kasvab siin aias aastast 2013 ja pole enne sellist jama olnud, et kogu maapealne osa kuivanud oleks. Ilmselt, kui see põud lõpuks läbi saab, istutan ümber, et anda talle veel üks võimalus (Pehmo!). 
• Ebajasmiin `Belle Etoile` - no ausalt, see on küll täiesti ootamatu! Kogu maapealne osa on kuivanud, alt õnneks tulevad siiski noored võrsed. Ei oskagi midagi öelda, ega mõelda. Ongi õrnake?

`Belle Etoile`

Lepalehine kletra Clethra alnifolia `Hummingbird`

   
Mõned on veel pihta saanud:

• Kare deutsia `Plena` - kasvab minu meelest täitsa soodsa koha peal ja oli multšitud (aga kevadeks olid vihmad selle kõik minema viinud 😟), küll aga jätsin ma sügisel talle need hallid torude soojendamiseks mõeldud torud otsa torkamata ja...  paar alumist oksa on elus - ülejäänud kõik kuivanud. Õied on tal armsad küll, aga... ei viitsi vist enam mässata - on paremaid põõsaid, mida kasvatada!

• Roheline lepp - jälle ootamatu minu jaoks. Õnneks altpoolt täitsa elus, aga pea-aegu kõik kõrgemate oksade pungad on kuivanud. :(

Kare deutsia Deutzia scabra `Plena`

Eks neid põdejaid ole see aasta teisigi (nt üks põõsasmaran ja ebajasmiin `Innocence`), aga küll kosuvad. Panin selle nimekirja blogisse, sest tihtipeale on inimesel ebaõnnestumistest vaat, et rohkemgi õppida, kui õnnestumistest. Nii need teadmised tasapisi tulevad. 😁
Eks ma järgmine kord proovin helgemaid meeleolusid edasi anda. Senikaua aga... nõiume vihma edasi! 💧💧💧