Elame veel... ehk mees aretab asja

Oeh, vahepeal on aias nii palju toiminud, ainult et... mis eile läks õitsema, on täna juba õitsenud ja homme ammu unustatud (just avastasin, et piiskenelas on esimese õie avanud, jumala eest - tund aega tagasi veel polnud! 😀), niisiis ei hakka ma siia mingeid eelmise elu pilte praegu väga laduma. Milleks see talv siis on, eks!? Aga... miskit ikka :)

Esiplaanil Veronica prostrata

Öösel ärkasin kõuemürina peale. Ikka korralikult kolistas, kartsin veel, et ajab Väikemehe üles (tal on hetkel SUUR hirm igasugu vilinate, mürinate ja jm taoliste helide ees). Uinusin uuesti vihmasabina algust oodates, aga hommikul selgus, et... ei tulnudki midagi. Vihma ei ole... ja vihma ei tule! 
Asja positiivne külg on see, et umbrohud ka enam väga ei kasva. Ja sääski oleks vihmaga ilmselt VEEL rohkem. Aga... vaikselt hakkab asi tõesti juba ekstreemseks kiskuma ja õhtutundidel tuleb õues kastmisvoolikuga vehkides sääski sööta. Meil pole kõige hullem. Hr Abikaasa käis usinasti garaažis mingit "asja aretamas" ning kaks korda linnas miskit jämedat voolikut taga ajamas ja... valmis aretas!

Nüüd tõmbab vähem, kui 10 minutiga tiigist või kraavist 3 tonni vett, millega me siis kastmiseks kasutada saame. Kastmisvooliku saab samuti tünni külge ühendada (või otse jämedast torust vett lasta), lisaks on taga veel selline horisontaalne aukudega toru, millega vajadusel nt (kruusa)teed saab kasta (kuivaga tolmab jubedalt). Ükspäev pargialal noori puid kastes, saigi õhtuks see 3 t otsa ja siis sai siva lähedalasuvast kraavist järgmiseks päevaks uus vesi toodud. Hetkel käin samuti kastmisvooliku otsa muudkui ümber tõstmas. Igale poole ma selle voolikuga muidugi ei jõua, aga kõvasti abiks ikka. :) Ah, aitab kah sellest mehe kiitmisest, muidu läheb veel ülbeks kätte! 😛

Ja üldse, mina olen ka tubli olnud! Sest mööda ilma kolamise vahepeal, suutsin ma lõpuks isegi mõned pudelid rabakamahla valmis keeta:

Ausõna, mina pildistasin otse - pudelid on hoopis kreenis ja... see asi seal pudelis... ei ole kärbes! 😂
Ja... me ei ole ainukesena tublid. Meie kallis tamm...

2. juuni 2018

... otsustas minna lehte. Mäletate, mis eelmine aasta oli? Aa... ei mäleta. Väike mäluvärskendus on siin. Igatahes hetkel on kõik kolm tamme kenasti lehtes. Jess! 😍

15. juuni 2017

No seda rõõmu kohe pidi jagama. Nii hea meel on lihtsalt. Plaanisin veel sügisel need mõne üksiku lehega oksad mehel maha saagida lasta (no mis neist hoida, eks!), aga aja puudusel jäi see tegemata. Aga et need oksad veel lehte minna võiksid...  seda küll ei osanud oodata.
Ja eks on aias teisigi asju, mis head meelt teevad.
Jaaniaeg läheneb hirmuäratava kiirusega ja no, mul läks selle peale sõnajalg õitsele:

Ja kuldne piimalill on täitsa tore tuust - kevadest sügiseni ilus, ei pelga põuda (ega vihma). Kui millegi kallal vinguda, siis minu aias annab liik päris ohtrat isekülvi ja kuna neil on selline tugevama moega juurestik, siis kuskilt teise puhma seest on neid tittesid päris keeruline kätte saada. Aga kõigil ei pidavat muidugi sedasi külvama ka. :)

Kuldne piimalill Euphorbia polychroma

Mõned toredad veel:

Piibeleht

Surnuks kuulutatud kõrguv lauk

Suureõieline kivimünt  Calamintha grandiflora `Variegata`

Rubriik "Naine ei luba niita!" 😂

Sellest pildist võib muidugi kaaskannatajatele jääda petlik mulje, et meil pole õigest põuast veel haisugi. Tegelikult seal marjapõõsaste vahel kasvabki hein jube kiiresti ja kuna murutraktoriga sinna vahele ei mahu ja niidukit ei lubanud naine üldse käima panna siis... jäigi see niitmata. Kuivemate kohtade peal krõbiseb meilgi talla all ja peenras on mõningad ennast juba siruli visanud.

 Mis siin ikka, ootame aga vihma edasi. 💧💧💧 Kunagi peab see ju lõpuks tulema!