Mõned toredad tuustid ja... priske murulauk

Põuast ei taha pikalt rääkida - ilmselgelt kõike päästa ei õnnestu. Aed on ikkagi juba sellise formaadiga, et isegi kui päev otsa kasta, siis igale poole ei jõua ja ega sadamata vihma tööd inimene ikkagi ära teha suuda! Säilitusporgand on siiani maha panemata - ei näe mõtet, enne kui sadama hakkab. Ja kui varsti ei hakka, siis... jääbki panemata. Mõnede asjade mahapanek ootab veel korralikku vihma - kui ei tule, siis sööme talvel ilmselt männiokkaid või kuusekäbisid (ongi vaheldusrikas!). Ja ärge nüüd öelge, et käbi-aasta ka ei ole, siis ootab küll näljasurm. 😱 Marju vist ka väga ei tule...
Vastikust külmast tuulest ka ei taha rääkida... juu-beee! 
Õnneks on aias ka ühte-teist rõõmustavat.

Määramata kõrge päevaliilia, kes kannab iga aasta rohkelt lõhnavaid õisi. Taga lupiinide vahel on teine samasugune veel, ainult õied on tiba heledamad ja puhmiku laienemine aeglasem.

Lupiinid õitsevad palavaga jube kiiresti ära, aga milline vürtsikas lõhn. Suve odöör! 😜

Aed-kullerkupu "New Moon" ilu pildile saamisega olen ma kogu aeg hädas. Kuidagi ei jää hästi (aga ega ma sellepärast veel näitamata jäta 😛).

Vasakpoolsel pildil on üks Väikemehe lemmik (üheksavägine), keda ta ikka silitamas käib, ise kiites, et see lill on mõnus pehme nagu pleed. Ja mis peamine - õiged karvad on õigel pool (tal on see hetkel elulise tähtsusega küsimus). 😁 ↓



Parempoolsel on aga vereva helmikpöörise elegantselt lihtsad õied lõdjap-põisenela `Dart`s Gold` taustal. Midagi minu hingele ka. :)

Järgnev võib nüüd oma laiskuse eksponeerimisena tunduda, aga mulle täitsa meeldib see niitmata kuuri seinaäär. Muidu me ikka püüame hoonete seinaääred puhtaks kitkuda/trimmerdada (oleneb, kes enne jaole saab), aga need kõrrelised on seal nii toredad, et las veel olla - küll jõuab.




Nipponi enelas `Halward`s Silver` on tõeline kullatükk - läheb kevadel varakult lehte, lehed on imeilusa tooniga, külma ei näi kartvat ja õitseb nagu segane. Mida sa hing veel ihaldad?! Võib-olla ainult seda, et keegi võiks mu karedale deutsiale nüüd tule otsa pista (no välja kaevasin!).

Spiraea nipponica `Halward´s Silver`

 Pihlenelas `Sem` on lihtsalt nii võrratute värvidega. Võsude ajamist mina alles ootan. 😝

Sinilatv `Touch of Class` hõljub peenras justkui sini-valge-roheline pilv. Seda tuusti ostes, mõtlesin ma küll, et nii edev asi ei saa kindlasti külmakindel olla, aga... võta näpust - on teine kevadeti igati tubli ja varajane ärkaja. Laiuseks hetkel 75 cm ja kõrgus jääb 40-50 cm kanti. 💙💙💙

Walteri kobarküüvits `Rainbow` sai ostetud ühe ehituspoe sügisese sooduka aeg. Need imelised sügisesed värvid lihtsalt halvasid mu kaine kriitilise mõtlemise ja enne, kui ma arugi sain oli mu käsi selle tuusti juba ostukorvi toppinud. Tema on ka minu ainuke haput kavukohta nõudev taim. Mul pole muidugi õrna aimugi, kui HAPU see turvas sinna auku ikkagi sai (rabast tõin), aga ma ei saa öelda, et ta milegi üle ka kurdaks. Sellel kevadel oli täpselt seda nägu nagu... talve poleks olnudki. 😀 Tasub pusimist küll!

Leucothoe walteri `Rainbow` kevadel...

Ainuke mure ongi temaga see, et kuidas kogu see kirju ilu pildile saada - ta lihtalt ei ole fotogeniline. 😁

... ja sügisel :)

Lauk `Globus`

Tuul on küll gloobuseid räsinud, aga see ei vähenda kuidagi nende headust. Ostetud ühest sibulast on aastatega saanud... ee... mitu... ja ega nad sugugi kurda selle üle, et keegi neid vahepeal üles võtta pole suvatsenud. Ahjaa, lehed on ka gloobusel kenamad, kui nii mõnelgi teisel suureõielisel laugul ja püsivad kauem rohelised samuti. :)

Ja murulaugud meeldivad mulle ka hirmsasti :)

Ühte, teist ja kolmandat

 

Ja nüüd selle priske murulaugu juurde. 😀 Ma ei mäleta enam, kust ma oma esimese (tavasuuruses!) murulaugu puhma sain, aga ma tean, et sauna tagant prügimäelt sai ka paar vart rohu seest välja kaevatud ja peenrasse kolitud. Ei läinud üldse palju aega mööda, kui ema hakkas mu peenra ääres uurima, et miks SEE murulauk SELLINE on? Et mida ma temaga teinud olen???. Ma loomulikult ei olnud midagi teinud, aga veidi teistmoodi oli see murulauk küll. Jämedamate tumedamate varte ja suuremate õisikutega. Aga õitses vähem! Seepärast sai temast ka aastaid hiljem loobutud - teised puhmad lihtsalt õitsesid palju rikkalikumalt. Ja nüüd... on taoline tegelane jälle mu peenrasse ilmunud. Murulauk, mis murulauk, aga selline... ee... korpulentne. 😀 ↓

Ei saa vahest aru? Seda ma kahtlustasin!
Järgmisel fotol on "tavalise" murulaugu õis see keskmine. Ei otsinud kõige pisemat õit võrdlemiseks - täitsa kopsaka võtsin, aga ikkagi on vahe pea-aegu kahekordne. 😍 Varred on samuti pikemad ja jämedamad. Kasvab teine "tavalise" murulaugu  puhma kõrval, ei väeta.

Seda ma enam välja ei katku. Las ta siis kasvab, kui nii hirmsasti tahab. Ei kõlba ju prisket diskrimineerida! Ja kes ütleb, et priske kuidagi halb on???
Ja üldse, mina ei ütle enam midagi - õue kastma lähen hoopis! 💧💧💧