teisipäev, 16. mai 2017

Seda kevadet ootasimegi või???

Juba mõnda aega, ajab näoraamatu külastamine mind ahastusse. Ikka ja jälle kuvatakse mulle seal "meeldetuletuseks" mõnda minu enda aia, mõnest eelnevast aastast pärit fotot ja pean tunnistama, et see võrdlus ei rõõmusta mind sugugi. Pigem kuidagi... valus hakkab. Ja lumest me ei räägi, eks! Aga ikkagi... Seda kevadet ootasimegi või???

11.05.2016
11.05.2016
14.05.2015

Oi-jah... Aga tikritel ON siiski lehed! Aga see sõnajalg pole veel elama hakanudki. Ja nukumuru ka alles magab...  Ning külm näpistas osadel priimulate õisi ja murtudsüdametel noori lehti... Nukker kuidagi...

Aga need vanad lollikindlad priimulad teevad meele rõõmsamaks, neid ei murra miski.


Need on sama kanged tegelased :)
Väike päike igas päevas :)

Harilik leesputk sai samuti veidi näpistada, aga küll kosub :) Siinkohal tervitused Piiale! :)


Karukell nimega `Kristiine prohmakas` :D

Kukehari `Pinky`

Greigi tulbid `Quebec` ja `Für Elise`

 Ja alati ei olegi õied need KÕIGE ilusamad. Vahest on nupud armsadki :)

`Exotic Emperor`
Ükskord, kui rohkem aega on, kirjutan pikemalt. Aga seni ootame ja loodame ikka parimat. Eks! :)

4 kommentaari:

  1. Armsad. Minu karukellad on nii pisid ja kõik taimed on pisemad kui muidu. Ehk nüüd hakkab pisut sooja andma ja kasvamist aitama...

    VastaKustuta
  2. Vau! Kui vähegi raatsid, palun kukehari Pinkyst mulle tükki.

    VastaKustuta