Naudime sügist ning keedame külalistele siirupit

Küll see vahepealne sajab-sajab-sajab-periood oli ikka kole. Loodetavasti tuleb nüüd ilus pikk ja meeldivalt kuiv sügis - pärast kõike olnut, ma muidugi suuri lootusi ei hellitaks. Seda enam on oluline igast kuivast päevast rõõmu tunda. Ja rõõmu on viimastes päevades olnud küll! Päikesepaiste teeb õnnelikuks ja... muud asjad ka...

Liblikad on tagasi :)

Admiral

Päevapaabusilm

Hilisemad ärkajad alles alustavad

Lühikarvane kastik

Mõned ei plaanigi lõpetada

Ning mõned on niisama ilusad :)

`Pink Robusta`

`Gloria Dei`

Täna tassis väikemees mind metsatukka ja... oma suureks üllatauseks, leidsin ma sealt igavaese piraka suure sirmiku (Macrolepiota procera). Ma pole enne nii pirakat leidnudki, seega arvasin, et küllap igivana ja söögiks kõlbmatu, aga kui kübara ringi keerasin, oli selge, et tegu on igati värske kraamiga - eoslehed olid lumivalged :) Tuli koju tassida - hommikusöök kohe olemas😋 Aga nii suurt panni mul küll ei ole 😁

 Ükspäev said viimased pirnid korjatud  :)

Pirnidest on rõõm ka sellepärast, et need on ühed uued värsked asjad, mille vastu väikemees huvi üles näitab. Tal on see söödavaks tunnistatud värskete puu- ja köögiviljade list ikka väga lühike. Pirnidest sai koos õunte ja nektariinidega ka moosi keedetud, mida laps hea isuga otse purgist vitsutas 👻👻👻 See on selle lapse puhul samuti uus asi, sest moosi ta ka enne seda ei söönud :D
Üldse käib praegu üks usin talveks valmistumine

Need pihlakad said talveks kanadele kuivama pandud, aga "Granatnaja" otsast pärit marjadest (õuntest :D) keetsin koos arooniatega siirupit. Talviseks arstirohuks või niisama külalistele morsiks. Sest, kui kaks kehva maitsega asja (need "õunad" maitsevad ju lausa jubedalt!) kokku panna, siis midagi head sealt küll oodata ei ole. Nii ma siis mõtlesingi, et ega arstirohi peagi ju maitsev olema või kui tõesti haige ka pole, siis joodan selle õudsa maitsega tervisliku joogi külalistele sisse, ning ise limpsin pärast süüdimatult sõstramahla peale (selline võõrustaja siis! 😂). Keetsin kokku ning ei hakanud maitsemagi. Aga natuke jäi üle ja väikemees tahtis, et ma sellest talle juua teeksin. Siis olin sunnitud seda nõiajooki lõpuks ikkagi maitsma. Mmm... Täitsa nämma! Ee... külalistele vist ikkagi ei jagu...