Sügisesed tuuled

Jumal tänatud, et meil on ikkagi neli aastaaega! Minu vaieldamatu lemmik on küll suvi, aga ka kevadine õhin, ootus ning looduse vaikne ärkamine on imelisest imelisem. Sügis on see-eest küps ja külluslik, karge õhu ja lõhnava seenemetsaga. Ning minu jaoks alati natuke nukker. Suvine soojus ning aias elamine saab selleks korraks jälle läbi ja järjest rohkem leian ma end toast konte soojendamas. Külmaga tekib küpsetamise ja näputöö vajadus - ikkagi emane! :D
Täna oli õues veel igati mõnus, sügiseselt karge ja tuuline, aga ikkagi kuiv ning päeval ka meeldivalt soe. Terve posu lillesibulaid ootab mul maha panemist (natuke olen ikka juba pannud ka) ning ühed tellitud sibulad jõudsid täna pärale. Sellega läheb veel raskeks, sest ma teadlikult ei ole omale pesamuna kõrvalt mingeid peenralaiendusi lubanud. Nojah, kuskilt peenraäärtest olen ikka veidi lisa krahmanud, aga AINULT sellepärast, et nii on olnud ilusam ja loogilisem (ning mehel lihtsam niita). Küll aga pole ma suutnud hoiduda uute tuustide soetamisest. Rohkem tuuste, samapalju maad - paha-paha! Umbes 50 m2 on mul juba 2 aastat musta kile alla, tapan kassitappu. Üleeile vaatasin - ei ole veel tapetud! Närilised sõid kilele augud sisse ning sealt aukudest need tapud mulle näkku naersidki. Ilmselt ei õnnestugi mul sellest vabaneda, seemned püsivad sel põrgulisel ju ka pikalt idanemisvõimelised :( Aga kaotada pole kah miskit! :)
Aias on endiselt (üleliia) värviline, aga pole hullu - kannatame ära :D Mummid ja liblikad on kahjuks kusagile kadunud, neid igatsen ma küll.

Mõned tegelased on see-eest meeldivalt tagasihoidlikud

Täna tegin veidi istutustöid. Olin mõned päevad varem sinise võhumõõga välja eee... hüpanud. Kunagi küla pealt saadud, ilmselt liik. Selle maa seest kättesaamine oli muidugi paras peavalu. Proovisin tegelikult juba kevadel teda välja kaevata, aga labidas lihtsalt ei läinud minu raskuse all maasse. Nüüd mõtlesin, et kui muu ei aita, siis lähen kirvega kallale. Kirvest vaja ei läinud, vaja oli hoopis labida peal tasakaalu hoides balletti tantsida ning järjestikku vägevaid hüppeid sooritada (loomulikult samal ajal labidal mitte tasakaalu kaotades). Selle kõige järgi otsustades, olen ma veel päris heas vormis :D  Ja kätte sain! Neli tükki, millest igaüks oli nii raske, et tõsta või naba paigast. Ühe suure tüki viisin metsa kasvama ja teised viskasin täna lihtsalt ära. Kevadel oli see puhmaks tükk aega kole, suvel murravad tuul ja vihm tema lehti ja õievarsi, nii et mingit ilu seal küll enam polnud. Samas kõrval kasvav sort nägi palju parem välja. Ja kuna ruumi napib, siis...  Sellele kohale sain nüüd ühe madala (roomava) astilbe ringi istutada... ja madalad tulbid... ühe hosta. Sobivad palju paremini sinna :)

Õhtul istutasin veel ringi ühe suvel juurdunud mikrobiootaoksa ning kunagi pistikust naljaviluks paljundatud sabiina kadaka. Loodetavasti lähevad ilusti kasvama, kadaka juurepall sai üksjagu kannatada ja ega seda mikrobiootat ka tea.
Ja siis...

... meil on nüüd soleerivad pihlakad. Selle koha peal kus enne paplid olid. Keegi peale meie ilmselt ei teadnudki, et nad seal paplite all kasvasid. Ja paplitega võrreldes olid nad ju tibatillud, aga nüüd kõik imestavad, et kust need pihlakad siia said :D Need on sellised põõsa olemisega pihlakad, sest neid on ilmselt korduvalt maani maha lõigatud. Ja naabrid kiidavad tekkinud uut vaadet - kaua sa ikka neid puid vahid, nüüd võib vahtida hoopis "uusi" naabreid (mitte meid!), kes enne paplite taha peitu jäid. Pidid teised õhtuti lausa tuledes akent nägema :D Soovitasin binokli osta - jumal teab, mida SIIS kõik veel nägema hakkab :D
Tahan sinna siiski mõned puud istutada, sellise mõnusa padriku tekitada - tulevane tagaõu ikkagi! Kuna sealsamas taga on elektriliin ja männid, siis peavad uued tulijad madalamat kasvu olema. Ja pinnas on seal kehvavõitu, nagu meil ikka. Niisiis mõtlesin arukase "Youngii" peale (kõrget kaske ei saa ju!). Kusagile liinidest kaugemale tahaks küll ka serbia kuuse istutada, see pole küll madal, aga vähemalt kitsa võraga (seega ei varja väga mändide valgust) ja talvel ka roheline, aga ma pole veel kuskil ilusaid näinud. Ja viirpuudele mõtlesin (aasta puu ikkagi), aga tundub et neid on juba TÄIESTI võimatu leida :( Äkki mõni toomingaliik, mis väga kõrgeks ei kasva? Ahjaa, vanaemade aegse ebajasmiini tahan ka sinna istutada, täpne koht on valmis vaadatud, aga ilusat istikut pole. On üks HÄSTI suur ja siis... polegi nagu rohkemat midagi. :D  Aga noh, papli kändu me ju ka kätte ei saanud, selle ümber on endiselt selline "just lendas midagi õhku" maastikukujundus. :D See ju ka omamoodi huvitav...