Ood imelisele lõppenud suvele

Oh Sa mu kullakallis suvi! 
Väljas sajab praegu sügisest külma vihma ja... ma juba igatsen Sind. Kõiki neid lõunamaiselt kuumi päevi selge sinise taeva all, mida Sa mulle kinkisid. Tead, ma sain vahelduseks lõpuks ometi suvel suveriideid kanda. 😀
Ja võta ka vastu minu siiras tänu kõigi nende soojade õhtute ja ööde eest, mil ma lummatult väljas rippkiiges õõtsusin ning ritsikate sirina saatel seda hunnitut suve endasse ahmisin. Hetkede eest, kui algav öö mind justkui endasse mähkis, emmates mu laupa, sõrmeotsi ning hommikumantli alt piiluvaid paljaid sääri. Sa olid soe. Nii soe... Küllap Sa tead ju isegi, kuidas ma (sooje suve)õhtuid ja öid jumaldan.
Ja sellest polegi tegelikult midagi, et olid vahest ehk liigagi kuum. Lausa kõrbene. Ma ei pea viha. Ja seda hoolimata sellest, et Sa mu kivikase ikkagi hingusele saatsid! Hoolimata sellest, et vahepeal tundus mulle, et ma elangi vaid selleks, et kasta. Aga pole hullu - hakkama saime! Ja taimed said ka.
Tead, tänu Sinu soojusele sai hoopis vähem tööd tehtud ja hoopis rohkem puhatud. Ja ilusaid hetki kogetud/kogutud, mida külmadel talveõhtutel küünlavalgel teetassi taga meenutada. Ja tegelikult oligi nii parem. Palju parem. Sest just need ilusad hetked võtame me ühel päeval siit ju kaasa...
Tore ja ilus suvi oli. Päris suvi. Ole Sa jumalast tänatud! Tulemise eest. Olemise eest. Kõige eest!
Me kohtume veel! Ilmselt ühes teises kohas, ühel teisel laiuskraadil, sest siin me vaevalt enam näeme. Aga tead, nii tore oli, et Sa meid siiski unustanud pole. Ma olin juba lootuse kaotanud...
Jään Sind igatsema...
Ja mäletama.

Alati Sinu
Mairoos



Mõned hetked...

Üleval...

Ja samal ajal allpool...
(enne oli ristmikul teeviit näidanud Kassi :D)

Lätimaal

Kodus on ka hea...

...enamuse ajast. Vahepeal tuli kuidagi mitte kuumarabandusse surra :D


Ja tore, kui perekonnas on vähemalt üks töökas inimene...

Kolm erinevat hetke kolmest eri rannast :)

Ilus oli...