Ikka ümber rebaste ehk... taevast sajab kurke

Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Teate küll, august sai otsa ja... sellest on mul ikka hullult kahju... ning... meite kanadel käis rebane külas. :(


Eks ma ise olen süüdi ka, jätsin linnud teismelisele valvata, kui ise küla peale õunu tooma läksin ja... meil oli valvamisest natuke erinev arusaam. Õnneks ei saanud rebane rohkemat, kui mängulust ja peotäis sulgi. Mina sain aga selle...
kasutatud mänguasja...

Kaks noorlindu olid eraldi õues tibude kastis. Kast on meil pealt võrguga kaetud, aga eks ta sealt läbi võrgu siis käppadega udis neid. Teise linnuga oli õnneks kõik nii hästi, et kannatas kohe teiste lindude juurde tagasi panna, aga vaat see säbruline valge vajas jälgimist. Kanad on julmad linnud, konutav ja veritsev lind nokitakse teiste poolt kas või surnuks. Niisiis kolis haige lind meile tuppa. Ega ma polnudki kindel, kas ta hommikut üldse veel näebki - lisaks lõputule tukkumisele lonkas ta ka veel.

Ma olin ikka väga löödud, sest lisaks kõigele muule on tegemist ka minu isikliku lemmikuga, kes just sellel päeval sai kolm kuud vanaks. Põrgusse! Minu kõige kallim tupsununnu! Kõige väiksem... aga kõige tragim. Kõige ülbem! Kõige julgem. Eht kuke iseloomuga väike kribu, kes mind oma nahaalse käitumisega täiesti ära võlunud oli. Ja nüüd siis nii... Lasin tal oma süles vaikselt valutada. Ja rahuneda.
Hommikul oli minu lemmik elus, konutas. Ei söönud, ei joonud. Umbes 24 tundi pärast juhtunut, sain ma ta lõpuks paar nokatäit sööki võtma ja... hakkasin kahtlustama, et ta paremast silmast ei näe üldse või näeb väga halvasti. Oeh, see nüüd veel puudus :(
Tegelikult juba kolmandal päeval sai minu lemmik teiste lindude juurde tagasi ja muutus kohe silmnähtavalt tervemaks ja rõõmsamaks. Tundub, et silm paraneb ka kenasti (enam õhust midagi ei nokita jne) ja lonkamine on ka kadunud. Nojah, osa kaelast on küll sulgedest paljas, aga suled need kasvavad ju tagasi. :)  Ja loodetavasti ei kaotanud ta juhtunu pärast grammikestki oma lahedast iseloomust.
Minu väike ellujääja

Koos kaaskannatajaga põõsaaluseid revideerimas :) ↓

Aga vaat sellele rebase tarvis... ostsime me isolaatoreid juurde. Ja vedasime ümber kanaaia traate. Tulgu veel!

Tegelikult sai kanaaeda jälle (ajutiselt) kuni majani suuremaks tehtud ja siis oleks see osa ilma voolu poolt pakutava kaitseta jäänud. Muidu meil aia peal ikka üks voolutraat oli pandud, aga nt kaevamise korral pole sellest ju mingit kasu. Allapoole aga ei julgenud väikemehe pärast traate vedada, sest sealt saadav surakas on ikka täitsa arvestatav, aga nüüd ei jäänud ikkagi muud üle. Eks ma siis pean seletama, seletama, seletama... Praegu on vool kogu aeg sees ka, et uudishimulikud rebased oma laksud ikka korralikult kätte saaks. Aga samas... on kohe rahulikum olla ka. Muidu ma ikka kogu aeg muretsesin ja kalkuleerisin, et millal ma üldse oma linde õue saan lasta, sest õhk on siin rebastest lausa paks - naabrite juures olla üks õhtu lausa kolm tükki ringi töllerdanud. 😂
No ja... noorlinde ma muidugi nende kasti enam panna ei julge, peame teisiti hakkama saama.
Ahjaa, seoses sellega, et kanaaed on nüüd otse akende all, siis...

Nomaeitea, kombeid ikka üldse pole olla mõnedel. Isegi magamistoa aknast passitakse sisse teinekord! Keeran voolu välja või???

Aga muidu...
...elavad kanad ikka oma rõõmsat kanaelu edasi


Eee... ok... selle pildi peal näevad nad tõesti veits... eee... mitte rõõmsad välja, aga ausõna... nad ei ole surnud, nad on lihtsalt spaas. 😀

Kuule vaata, mingi pervert pildistab meid! Üldse ei lasta daamidel rahus protseduuritada...

Ja veel. Pärast viimast muruniitmist uuris meespool mu käest, et ega ma midagi taevast sadavatest kurkidest tea. Et tema olla niites mitu tükki traktoriga puruks lasknud. Juudas! Meitel sajab taevast kurke??? Oi, kui tore uudis! Ega porgandeid ja sibulaid sadanud olnud? Ma tahaks hirmsasti ämbrisalatit teha!
Neid viimaseid kahjuks siiski sadanud polnud, küll aga julgen ma üpris veendunult väita, et ma ise kurkide mööda õue laiali loopimisega ei tegele. Või no... vahepeal oli mul muidugi üks suvelõpu üritus, aga nii käest ära seal minu mäletamist mööda ikka ei läinud...
Tegelikult mul polegi mingeid ülearuseid kurke, kõik lootusetult ülekasvanud variandid saavad ju kanad endale. Niisiis...  keegi käis kas meite peenramaal kurgiraksus ja tassis meie oma kurgid siis jultunult meie õuele laiali või... keegi käis kellegi teise peenras kurgiraksus (mis on muidugi palju parem variant), tassis need kurgid seejärel meile ja loopis need siis mööda õue laiali. Ikkagi mingi maniakk tegutseb - Kurgimaniakk!
Hmm, peab vist selle kurgipeenra ümber ka traate vedama hakkama. Mis toiduga mängimine see siin nüüd on? Mingi austus võiks ju ikkagi olla!
Või üldse... toonud siis midagi paremat meile... ehitusmaterjale või midagi... 😝