Tolgendame tulbipäevadel, kogeme saunavana kättemaksu ja... zumiseme niisama

Kui nüüd muidugi kronoloogiliselt täpne olla, siis kõigepealt kogeme saunavana kättemaksu, siis zumiseme ning alles seejärel väisame tulbipäevi. Mitte midagi ei saa aru, jah? Pole hullu - ma ise ei saa ka alati. Eriti viimasel ajal 😂

Aga kui nüüd algusest minema hakata, siis kevade saabudes tormab iga endast lugupidav aednik hullunult aeda, et ometi kord saaks põlved mullaseks, selja valusaks või vähemalt riisumisest rakudki pihku. Sest kõik teised on ju NIII palju tublimad - neil juba ammu muruplatsid riisutud, peenrad sodist puhastatud ja mõnel usinamal kartulgi maas (ja ma ei tee nalja!). Käib nagu mingi hull võidujooks ajaga, et jumala eest midagi tegemata ei jääks. Ja mida mina siis siin ootan - jaanipäeva vä? 

Niisiis torman ka mina õuele nagu varakevadine vasikas, kes ei tea, mis suunas nüüd joosta või mida selle lume alt välja sulanud vabadusega peale hakata. Riisuda ei saa - liiga tuuline. Peenraid puhastada ei saa - liiga tuuline. Aga paneks siis vähemalt kuusehekile mõrusoola - imelik niisama vahtida ju. Just - seda ma teengi!
Ja tormangi alandlikult vanasse sauna, kus hoian praegu igasugu aiastaffi. Alandlikult sellepärast, et vanasti tehti saunadele madalad ukseaugud ja sauna astumisel tuli saunavana ees korralikult koogutada -  ja mida pikem inimene, seda aupaklikumalt oli koogutada vaja.
Leides põrandalt otsitu (mitte ei mäleta enam, mis see oli), kargan püsti ja... torman otseteed vastu ülemist uksepiita. Põmm! - saan saunavana kättemaksu osaliseks. Löön oma pea ära. Kõvasti. Väga kõvasti...
Põrandale känkrasse oigama tõmbudes on mul kaks mõtet:
Mõte nr 1 - See läks nüüd küll pahasti
Mõte nr 2 - Kui ma siia ära minestan, ei leita mind tükk aega...

Ma olen jube halb minestaja, seega jääb viimati kardetu õnneks ära. Hoopis hirmus häbi hakkab - iseenda ees. No, miks sa pead kogu aeg sedasi tormama? Tahtsid peaga sauna maha lõhkuda vä? Varsti 40 aastat ilmas elanud, aga ikka ei suhtu täie tõsiduse ja respektiga oma ihuliikmetesse, mis sind surmani teenima peavad. Ja saunavanasse ka. Häbi!  

Mõne aja pärast hakkab mul parem. Lausa nii hea, et ma ei leia oma peast ei muhku, ega ka üldse ühtegi valusat kohta. Paks talvemüts päästis? Voolan aeglaselt sauna uksest välja ja kobin kuusehekki soolatama. Kasutan esimest korda elus selle töö juures käsikobestit. Tavaliselt olen ikka kimbatuses, et kuidas see mõrusool mulda saada, aga kobesti teeb asja palju lihtsamaks. Võib-olla peaks tihedamini sauna uksepiita rammima - saaks jälle valgustuse osaliseks?

Õhtul hakkab siiski kael tiba valutama ja pea ringi käima. 😇

Järgmisel hommikul ärkasin kange ja valutava kaelaga. Juudas, kust see siis tuli? Lisaks oli kogu pea valus - eriti just see löögi saanud koht ja peas imelik zumin nagu oleks tiba napsutanud. Ja kuigi vahel on väike õhtune šnaps täitsa tore ja omal kohal, siis hommikul vara ei kõlba see küll kuskile. Ausalt, kui ma silmad sulgesin, siis oli tunne nagu keerleks ma hoopis lae all 😂 Perearst soovitas küll valuvaigistit, aga mind ei seganud niipalju valu, kui see zumisemine peas. Minu suureks õnneks oli õues jubeda külma tuulega koerailm, seega ei jäänud midagi olulist tegemata (õige eestlane ikkagi!). Veetsin aega hoopis raamatu "Tõde ja õigus" seltsis. Hm... kuidagi nagu tuttav tuli ette...

Ülejärgmisel päeval oli kael küll tiba parem, aga vindine olin justkui rohkem. Ja kui ma hommikul keset kööki oma dressipluusi lukku kinni pusisin (midagi oli seal totaaalselt valesti!), siis teatas mu kallis mees mulle, et see pauk mulle ikka hästi ei mõjunud, sest ma minevat lollimaks mitte päevadega, vaid lausa tundidega ning sikutas mu dressika teise lukukelgu lõua alt luku alumisse otsa ja voilaa - asi hakkas jälle klappima. No küll on ikka tore, kui sul on selline armastav abikaasa, kes kriitilisel hetkel appi tõttab - mis ma küll ilma temata teeksin? 😛

Edasi läks tervis õnneks paremaks ja elu ilusamaks. Jess - ometi kord kaine inimese tunne! Niisiis julgesin ennast ka Türile tulbipäevadele kohale vedada. Seekord oli imetlemiseks välja pandud 62 tulbisorti. Pilte tegin valikuliselt, tunde järgi.

Kõige huvitavama välimusega oli kahtlemata sort `Parrot Negrita` ↓

Selline hirmus pussakas, kes meenutab mulle pigem mingit mürgist ja kurja eksootilist putukat, kui tulpi ning tekitab tahtmise jalgadele kiiresti valu anda 😂 Aga eks igale oma.

Endale meeldis enim vast sort `Glamour Unique`

Rohekad tulbid on minu meelest lihtsalt imelised.
Teine natuke sarnane sort oli `Princes Unique` ↓

Ja loomuikult on mul nõrkus igasugu õrnroosade tulpide suhtes.
Nt. sort `Dreamer` ↓ oli üpris sarnane tuntud sordiga `Angelique` - viimasel on vist rohelist tiba vähem.

`Dreamer`

 Ja sort `Crown of Dynasty` ↓  meenutas sorti `Liberstar`

Veel roosasid...

`Crispion Love`

`Foxtrot`

`Dutch Design`

`Loveletter`

`Touchstone`

Too viimane sort oli sellist ebaharilikku luitunud vanaroosat värvi.
Pildistatud roosasid oli muidugi veel, aga... las nad jääda. On maailmas ka teisi värve ↓

`Yukon`

`Darkness´

`Nikon`

`Outfit`

`Ravana`

`Supri Erotic`

`Masterclass`

`Hurricane`

`Flaming Flag`

Viimasena näitan sorti, mille tegelikku erksat ja silmale valusat õievärvi mul tabada ei õnnestunudki, aga kuna sordil on lisaks huvitavale värvile ka väga ilus õiekuju, siis... näitan siiski ↓

´Sartre`

`Sartre` - seekord välguga, aga ikka vale värv :D

Aitab kah neist tulpidest! Kes tahtsid said neid Türil oma silmaga vahtida.

Nüüd on sellest uksepiida rammimisest üle nädala möödas ja pea annab ikka veel tunda. Kahtlustan, et annab veel tükk aega... Aga see oli korralik pauk ka! Asja positiivne külg on see, et ma saan nüüd kogu oma hajameelsuse, unustamise ja asjade sassi ajamise, tuima kalanäoga, peapõrutuse süüks ajada. Ja proovigu keegi midagi köhida! 😂

Ega ma täpselt teagi, mida ma siin nüüd kokku soperdasin. Tegelikult tahtsin vist lihtsalt öelda, et... austage ikka saunavana ja... võtke vahepeal hoogu maha...
...muidu hakkab pea...
 zzzumisema...

... zumm-zumm-zumm lendas mesimumm.... 😛