Selle suve suured staarid

Alustame uutest. Igasuguse pika sissejuhatuseta asun kohe taevani kiitma eelmisel aastal Tii käest saadud naistenõgest `Weinheim Big Blue`-d. Jessas, on see alles tuust! Kus ma küll enne olen elanud??? Pimeduses! Kuidas ma küll enne olen elanud - ei saa aru...

Nepeta `Weinheim Big Blue` alustamas

Ma ei saanud temast häid pilte eriti teha - ühel lihtsal põhjusel - ma nimelt istutasin ta sügisel absoluutselt valesse kohta. Kivila piirile, kile äärde, nimelt. Mõtlesin, et mõnus väike sinakaslilla pussakas sobiks sinna väga hästi. Aga mis ma sain???  SUURE ümmarguse pilgupüüdja musta kile kõrvale. 😂 Kõik käivad ja imestavad, et MIS SEE ON??? Maakera! 😛
Sellel viimasel pildil on värv juba õigem, tegelikkuses on ikka pigem lilla, kui sinine see maakera.



Ühesõnaga, üks imeline (omapärase lõhnaga) tuust, mille varred ei vajunud ka suurte vihmade järel ära. Õitseb pikalt nagu hull, õied vihma ei karda ja meeldivad väga igasugu sumisevatele putukatele. Käisin just vaatamas, et õitsemine hakkab lõppema, aga taim sumiseb endiselt, nii et mina neid varsi praegu maha lõigata ei raatsi - las mummid võtavad viimast :)
Jään huviga ootama, et milline ta järgmine aasta on. Ümber istutama ei hakka, las ta siis eputab seal oma ilusa värviga, õnneks pole punane.  😛

Teine "eriti eksklusiivne" taim, mida ma taevani kiita tahaksin on... Daucus carota ehk metsporgand. Niii igav, mõtlete, eks?! Aga vaat mina armusin sellesse taime juba kaks aasta tagasi Saaremaal.

Ei jõudnud mina ära imestada, milline kaunis taim seal tee äärtes vohab. Milline ilu ja graatsia...
Seda on minul kindlasti vaja! Ja ära ma need seemned tõin! Ja maha külvasin. Ja olen tulemusega rohkem, kui rahul.






Mitte üks inimene pole sealt niisama mööda kõndinud!
Taaskord ei hoolinud ka see taim tuulest, vihmast ega kõrvetavast päikesest. Sobides nii sooloesinejaks, kui ka taustalauljaks. Tema õite ajas muutumine on ilus ja huvitav, värv hea neutraalne. Jah, metsporgandist on aretatud ka vähemalt üks väga ilus sort, aga selle õied on lõpuks siiski veinipunased ja minu aias oli selle sordi õitsemine väheldane, nii et selles mõttes teeb liik tollele ikka pika puuga ära. Aga arvestada tuleb metsporgandi looduslike kasvukohtadega - lahjad teeääred. Nii et, kerge muld ja palju valgust, siis kasvab mühinal ja ei jää oma iluga küll kellegile alla.
Niisiis, kõik hea ei tulegi alati istikuärist ega maksa väikest varandust. Mõned väärt asjad kasvavad meie oma looduses, pane ainult tähele :)

Järgmine selle suve uus suur staar on ehk mõnevõrra ootamatu (mitte küll meie jaoks), aga ütlemata tähtis ja kaua oodatud. Lõpuks sai see ammu igatsetud sillutis siiski maha. 😀 Vähemalt üks oluline osa sellest...





34 m2. Ja kes veel ütleb, et sillutise ladumine lapsemäng on siis... on tal pea-aegu õigus. Kivide ladumine on tõesti köki-möki kogu tehtava eeltöö (pinnase eemaldamine, täitmine; pinnase tihendamine; veelkord täitmine; veelkord tihendamine; õigete kallete tekitamine; servade fikseerimine jne) kõrval. 😂
Ja Väikemehe arvates oli niisama liivaplats ka väga hea 😃

Mees himustab sügisel natuke veeel sillutist panna. Huvitav, mis tal küll viga on??? Mina pole küll kindel, kas ta ikka jõuab.

Tegelikult meeldiks mulle palju rohkem siin mingi looduslähedasem lahendus, aga niikaua kuni me alles mõtleme, mis (ja kuidas) see olema peaks, siis... peab see sillutis asja ära ajama. Elu on õpetanud, et kõik on muutumises ja mingeid kindlaid ja lõplikke asju (va surm) siin elus ei ole.

Uute väärt staaride hulka kuulub kindlasti ka kaks suureõielist rõngaslille/kassinaerist või olgu nende nimed, mis iganes. Igatahes toredad tegelased, kes oma SUURED õied õhtuti nii mõnusalt kokku pakivad.

Edasi tulevad juba vanad teada-tuntud staarid - floksid muidugi :)

`Rosa Pastell`

`Blue Paradise` + `Rosa Pastell`

"Välja kaevatud" `Bright Eyes` (siseringi naljad :P)

Nimetu tegelinski

`Flame Blue` - kuskilt jäi meelde, et ei pidanud lõhnama, aga vale puha - lõhnab küll!

Eks ole teisigi toredaid staare - igalühel oma põhjus siin kasvamiseks.

Kassisaba `Ulster Blue Dwarf`

`Fata Morgana`

Siilikübarad on minu suured lemmikud, sest nad on ka augusti lõpus igati tip-top väljanägemisega, teevad aeg-ajalt uusi toredaid seemikuid ning ei karda ei vihma ega tuult. Oleks neid vastupidavaid sorte ainult rohkem.





Monadrad annavad samamoodi huvitavaid seemikuid, mis on tavaliselt vastupidavamad, kui sordid :)

Seemikud

Lepalehisele kletrale (Clethra alnifolia) sai eelmine aasta viimane võimalus antud. Istutasin ta juba kolmandat korda ümber. Istutusaugu põhja panin suure prügikoti, mille põhja tegin mõne augu ja täitsin kogu selle augu rabast toodud turbaga. Et kui nüüd ka ei kasva siis...
Aga kasvab! Täitsa kenasti kusjuures. Õitseb küll eelmise aasta okste pealt, mida eriti palju pole, aga sellest hoolimata on õisi täitsa palju. Nii et hetkel sai armu. :)

Edasi ei ole pildid mitte taimede, vaid koosluste pärast. Ma olen ikka mõelnud, et kuidas neid peenraid peetakse, kus iga taim uhkes üksinduses peenras soleerib. Minul läheb asi ikka lapesse. Ja las läheb, nii ongi õige. Minu jaoks :)

Ütleme siis, et see on segasumma suvila stiil 😛

Ja ühte SUURT staari pean mina veel kiitma. Tähelepanelikumad on ehk juba märganud vahest ühte (ilusat) punast paakautot minu aiapiltide peal. 

On teine mul siin juba kevadest saadik toeks ja abiks (koos staarist mehega muidugi) ja ega ma enam hästi mäletagi, kuidas ma ilma temata üldse aiandatud sain. 😀😍😎

 

Ja hoolimata sellest, et tegelikult on ta ikka üks räme tünn (10 t), siis nimi on tal...

Eksole! 😂 

Mees aretas talle (!) mingeid värke-särke külge, et ma saaksin lisaks veevoolikutele, sinna ka vihmuti järgi panna. Ja kuna mulle üldse ei meeldi joogivett kastmiseks kasutada, siis on minu meelest eriti hea, et täidab ta seda paaki tiigi veega ja no, paagitäite lugemine on meil juba lootusetult sassi läinud... 😂

Ma tegelikult jälestan igasugu metallist asju, mis aiavaadetesse tikuvad, sest ka kõige uhkem (sõidu)auto lihtsalt ei sobi sinna. Aga vaat see masin mulle meeldib! Temas on stiili. Ja iseloomu. Nii et ma täitsa naudin neid kooslusi, mis aial temaga tekivad. Ma hakkan vist peast metallistuma... 😝

Igatahes oleks mul siin ilma temata palju raskem, sest meil kestab endiselt põud ja allasadanud vihm on pigem lehti niisutanud, kui midagi päriselt kastnud. Seenele pole meil ka sellepärast asja 😦 

Vaat sedamoodi siis meitel asjalood. Rohkem ei kiida seekord. Lilled lähevad uhkeks ja... mees ka...😂 Aga no... tore, et nad kõik mul ikka olemas on. Ühed täiendavad teist ja... kannatab elada küll. 😛

 Ma igaks-juhuks enam ei kirjuta, hiline kellaaeg hakkab juba tunda andma... 😀