Maie lopsakas inglise stiilis aed asub tiheasustusalal, seega on see pindalalt väike (1200m2). Samas, sisult on see PALJU suurem. Umbes nagu naiste käekott, mis tagasihoidlikest mõõtmetest hoolimata mahub kõik eluks hädavajaliku.
(Samal väljasõidul imestas reisikaaslane, et miks mul küll käekotis nuga leidub. Mis mõttes, miks mul nuga on??? Millega ma neid ripsmeid siis teie arvates koolutan? Pastakaga vä??? Ja millega ma vorsti lõikan? Kultuurne inimene ikkagi latist ei hammusta ju. Ja üldse... kunagi ei tea, millal midagi võib vaja minna, nii et lisaks noale on mul kotis ka käärid, kruvikeeraja, küüneviil, pudeliavaja, eee... saag? ja... veinikorgitser. 😂 Ja kogu see kupatus mahub mulle vajadusel kenasti pihku ära. 😛 Lisaks muu elutähtis mant: veepudel, mälupulk, huulepulk, plaastrid, pastakas (viimatiste kogemuste põhjal ülioluline vidin, kui vaja liiklusõnnetuse teate blanketti täita! 😂), haaknõelad, juukseklambrid, soojad sokid 😛 jne, jne...)
Ja Maie aeda mahtus ka KÕIK oluline ära - eesaed, tagaaed, kasvuhoone, viljapuud, aiamajake, hubased istumiskohad, aiatiik, jne! Ainukesena puudusid sealt veel laste mänguväljak ja batuut. Aga need ei oleks sinna ka kuidagi sobinud... Fuhh!
 |
| "Aed" hakkab juba aia taga :) |
Olgu kohe öeldud, et see aed puudutas mind. Ja ega ma täpselt teagi, miks. See oli selline aed, mille iga vaade vajaks pikemat analüüsi, et milles see seletamatu "miski" siis täpsemalt seisneb?
See aed on musternäidis sellest, mida kirjutavad targad raamatud aiakujunduse algtõdedest. Seal aias oleks väga hea viia läbi näiteks kompositsiooniõpetuse loengut või rääkida pinnakattetaimede kasutamisest. Või varjatud vaadetest... Avatud vaadetest... Laenatud vaadetest? Erinevatest aiaruumidest, liikumisest ja... taimedest muidugi ka. Neid pole seal nii palju, kui Lepiku-Mardi aias, aga kõik need mis on, on hoolega valitud. Ja seda valikut tasub kõrva taha panna, sest paljudki neist taimedest on veel suhteliselt vähetuntud, aga igati avastamist väärt.
 |
| Kaval "sein", mis varjab paljunduspeenart |
Pärast aia- ja müügiplatsikese külastust suunati meid sujuvalt naabrite aeda, mis sulandub Maie aiaga kenasti ühte. Üks toetab teist ja teine esimest.
Kahjuks oli seal peres tekkinud vist mingi tervisemure vms, nii et aia perenaisi (kuskilt aiaajakirjast on meelde jäänud, et ema ja tütar, vist) me kahjuks ei näinud ja ilusa aia eest kiita ka ei saanud. Kiidan siis nüüd: Ilus, ilus, ilus... 👍
 |
| Isiklik lemmikvaade - hää rahulik, ei aa vanainimest närvi 😛 |
 |
| Kivid... mmm... |
Mulle kohutavalt meeldis selle aia (aia)tööriistade hoiustamise ala, millest näitan ainult killukest. Selles kohas tekkis kohe selline imelik kodune tunne, et haaraks siit kohe midagi näppu ja... hakkaks hullult tööd rabama. Või oot-oot, mis siin nendes tünnides on - nõgeseleotis ikka ju!? Kindel, et midagi kasta pole vaja???
Polegi muud nentida, kui et ma külastan Maie (ja võimalusel ka tema naabrite) aeda kindlasti ka tulevikus. Aga selleks, et sealt võimalikult palju õppida, peab pikemalt süvenema. Ja tunnetama. Erinevatel kuudel. Ja see tunnike sõitu on seda õppetundi väärt küll. Lihtsalt nii... eneseharimise mõttes. :)
Nende lemmikaedadega on selline tore asi, et kui lähed 3 nädalat hiljem, on hoopis teine pilt. Mul on ka mõned sellised aiad mis mulle väga meeldivad ja võimaluse korral olen neid siis ka erinevatel suvekuudel külastanud. Kevadel on sinililled ja kõikvõimalikud kevadised sibullilled, sealt edasi kogu aeg pilt vahetub. Alpitaimede, okaspuudega ja igihaljaste taimedega aiad on aasta läbi vaadeldavad kui muidugi lund pole.
VastaKustuta