Väike viu... ehk natuke kisub juba nutuseks

Ma pole mingi põhimõtteline talvevihkaja. Selles mõttes on täitsa tore, et saabki rahulikult puhata ja tubaseid toimetusi teha, Väikemehega lugemist ja arvutamist õppida (aiahooajal vahib ema ju nagunii õues kuskil põõsa all ja keeldub tuppa tulemast - õpi sellisega siis midagi!). Ja öösiti saab lugeda (aga mitte ajaviiteromaane eks! 😂) ning isegi perele süüa jõuab jälle teha. Ühesõnaga, elu nagu lust ja lillepidu!

Teisest otsast... see talv ja olemasolev lume kogus hakkab juba normaalset elu mõjutama. Väikemees käis eelmine kuu ainult 2 päeva lasteaias, ülejäänud aja oli mingi viirus ja kui ei olnud viirus, siis oli lumetorm või kui ei olnud lumetorm, siis oli kiilasjää. See kuu on juba 3 päeva käinud, nii et selles mõttes ikkagi progress. 😃 

Aga muud tolgendamised ootavad kõik kevadet ja tänavate sulamist, sest reaalne oht on oma madal auto lihtsalt katki sõita. Täna lubasein omale väikese seikluse (käisin kohalikus apteegis) ning parklast välja olingi sunnitud sõitma keelumärgi alt (õnneks mu automark eeldabki sellist käitumist 😛), sest mujalt tundus lihtsalt liiga ohtlik. Loodetavasti mu mees on nüüd minu vastutustundliku käitumise üle uhke! 😂

Paide linnas ringi liikumisest ma ei räägigi (proovige Parkali või Rüütli tänavat!), seal jooksevad autojuhtide juhtmed vahepeal täitsa kokku. 😂 Ma mäletan, et vanasti oli siin miski tänav, aga nüüd on... offroad rada... Kuidas sellele peaks lähenema???

Ok! Selles mõttes, et kõige parem ja turvalisem ongi kodus püsida. Ei ole vaja käia linna peal batsille korjamas. Eriti praegusel ajal, eks! Värskes õhus on vaja hoopis viibida!

Siis kui asi veel ilus oli

Ma siis ka üks päev mõtlesin, et lähen panen lõpuks põllul kasvavatele noortele mändidele ja kibuvitsale lambavilla. No enne, kui põder tuleb ja kõik nahka pistab. Väärt mõte - värske õhk + mõõdukas koormus, täpselt see, mida mul vaja! Kõigepealt oli vaja kuidagi lambavilla kottidele ligi sumbata. Pole hullu, mis see mõned vallid ja 50 cm lund ikka teeb - kallad saapad tühjaks ja saab jälle elada. Aga kui läbi lumevallide end värava poole asutama hakkasin (meil on neid mitu), sain aru, et lumi ulatub seal umbes kolmandikuni väravast. Enne viimast lumetormi oli see värav veel täiesti kasutatav, aga nüüd käis rookimine juba ammu üle jõu (vot nüüd oleks seda lumepuhurit vaja, eks!). 

Veebruari algus, enne kui talv käest ära läks 😀

Mis seal´s ikka - lähen teisest väravast ja suure ringiga. Hakkasingi juba minema, aga siis sain aru, et ega sealtkaudu see ettevõtmine kuidagi lihtsam pole. Ei ole enam põlluteed (viimane tuisk sai ka sellest jagu) ja on teeäärsed soliidsed lumevallid, millest tuleb üle ronida. Viimasel ajal on aias kompostikastinigi pääsemine juba hulk jebimist (ühel hetkel asuvad mu jalalabad kõrgemal, kui kompostikasti serv. Päris meetrit see kast vist kõrge pole, aga mingi 80 cm ikka. Seisad seal lumevaalu otsas ja mõtled, et kas see seekord nüüd kannab või mitte 😂). Ah, las see põder pügab neid mände, kõike ikka nahka ei saa pista - pool on nagunii lume all! 😂

Metsa oleks vaja ka minna. Tahaks minna! Niisama vahtima ja kuuse- ja lepakäbisid tooma. Aga ausalt - ei viitsi ujuda! Ja suuskadega on hirmus ebamugav seal ringi liikuda. Ühesõnaga - viu tuleb selle pikka ilu peale! 😂

Thunbergi kukerpuu talvekasukas

Ahjaa, aiaasukad ägavad ka lumekoorma all (küll sulatab olemasolevat ja siis sajab jälle mingit uut rasket märga jama kaela). Alguses käisin ikka neid puhtaks saputamas, aga hetkel olen sellest loobunud, sest enam ei saa aru, millised oksad kuskil külmunud lume sees maani on kooldunud ja ega see külmunud kraam sealt niisama ära tulegi. On nagu on! Eks käärid kevadel aitavad.

See "asi" oli mõni aeg tagasi veel kera... 😂

Ahjaa, pildid on kõik veebruari algusest, st asjakohaseid pole. Keset valget välja ei saa nagunii aru, kui paks see lumi seal täpselt on (aga õue peal on küll vägevad vaalud). Ja no... ujumine ei ole endiselt minu lemmikharrastus, nii et... las jääb. Kujutate ette! 😛

Ukseesine hang ja liuväli

Vähemalt sai ära vingutud. Rohkem talvest ja lumest enam kirjutada ei taha!

NB. 9. veebruaril tegi tihane juba natuke rõõmsamat häält 😍