Floristi kutseeksami sooritamiseks on vaja pähe õppida 300 taime ladinakeelne perekonnanimi. Hoolimata sellest, et osa rahvast arvas millegipärast, et ma vabal ajal kodus peamiselt ainult ladina keelt kõnelengi, siis ausõna - nii see ei ole! Mulle meeldivad meie emakeelsed nimed väga. Te ikka olete juba kuulnud, et kollane karikakar (Anthemis tinctoria) on nüüd hoopis kollane kollakakar (Cota tinctoria)? 😛
Paljusid nimesid ma tõesti küll juba teadsin, aga sellest hoolimata hakkasin ma juba koolieelsel suvel neid uute ja tundmatutega tutvuma. Sest ma olen puupea. Päriselt! Rämedalt raske on pähe õppida mingi suvaline, sinu jaoks mittemidagiütlev tähtede kombinatsioon. Kui sa kuuled esimest korda nime õlelill, siis jääb see sulle kohe meelde. Õlgedest lill - lihtne ju! Aga kui sa kuuled sõna Xerochrysum, siis on sõna lõppu jõudes algus juba meelest läinud. SELLE pean pähe õppima??? Te vist teete nalja!
Väike õhtujutt! 😛 |
Normaalne inimene jättis pärast kolmanda nime kokkuveerimist terve lõigu vahele. Ja jumala eest - ma saan teist aru! 😂 Mulle tundus ka alguses, et neid nimesid ei saa ma iiial pähe. Niisiis lugesin ma neid omale õhtujutuks. ↓
Z a m i o c u l c a s ehk sulgvõhk, see on nagu... ee... ee... Oota, mis ta nüüd oligi? Aa - Zamioculcas! Zamioculcas, Zamioculcas, Zamio........ Norr... 😴
Kui öösel jälle ärkasin, siis proovisin loetut meenutada.
Ee... Ee, mis tähega see asi nüüd algaski??? Mitte midagi ei tule meelde! Ok, panen korraks tule põlema ja vaatan uue sõna.
Nii! M y o s o t i s ehk lõosilm. No kuidas seda nüüd meelde jätta??? Ee... äkki korrates?! Myo...ee... mis??? Aa, Myosotis! See on nagu ee... sotis? See saade - Sotid selgeks! Myo on seal saates! Myosotis, Myosotis, Myo...... Norr... 😴
Täpselt nii see õppimine mul käis. Siiani julgen, seltsimeestele unetutele, soovitada - õppige õhtuti julgelt ladina keelt - see on hullult uinutav! Kogu selle värgi meelde jätmiseks tuli mul välja mõelda igasugu huvitavaid sõnatuletisi.
Achillea (raudrohi) - Achilleuse kand!
Aconitum (käoking) - selle söömine põhjustab agoonia, mis omakorda lõppeb tumm olemisega (ühesõnaga kindel surm!)
Aesculus (hobukastan) - aeg kulus
Amaranthus (rebasehein)- Amaretto likööri limpsiv rebane
Centaurea (jumikas, rukkilill) - sent + aurea (aurea on teadupärast kuldne v kollane värv), seega on tegemist näiteks kümnesendisega.
Chamaerops (kääbuspalm) - kui kama parasjagu ropsib, siis ongi ta ilmselt kükakil ehk suhteliselt kääbus 😂 Ma tean - see kõik on ajusid purustav!
Corylus (sarapuu) - puhas korilus ju!
Cycas (palmlehik) - kuna see on nn. palmisest kõige väiksem, siis jätsin meelde, et ta kükitab 😂
Euphorbia (piimalill) - eufoorias piimalill
Calax (karuleht) - karu sööb... kala!
Helleborus (lumeroos) - tuttavale Hellele meeldivad väga lumeroosid, aga kui ta ainult neid kasvataks läheks tiba igavaks (ingl. k. boring)
Impatiens (lemmalts) - empaatiline (või impotendist 😂) lemmalts
Juniperus (kadakas) - ee... see on nüüd natuke rumal - junni + peeru
Panicum (hirss) - paanikas hirss (võibolla tahab keegi temast putru keeta?)
Capsicum (paprika) - no ilmselgelt on seal mingite kopsikutega tegemist
Tracheliun (kaelakellukas) - hingetoru e. trahhea läheb läbi kaela ja seal kaela ümber on kelluke. Lehm äkki???
Jumal tänatud eelnevate teadmiste eest, aga neid keerulisi ma lihtsalt lugesin, lugesin, lugesin. Ja uskumatu - kui päevi, nädalaid ja kuid lugeda omale õhtujutuks Zamioculcas, Zantedeschia, Xerochrysum, siis... jäävad lõpuks meelde küll!
Minu meelest oli meil seal aianduskoolis väga tore ladina keele õpetaja (müts maha tema ees!). Ta ilmselgelt armastas seda keelt ja võimalust ka meid selle armastusega nakatada. Ta oli alati toetav, positiivne ja entusiastlik, ükskõik kui masendunult meie ohkasime. Iššand jumal, 60 nime järgmiseks sessiks pähe??? Aga Mäesalu juba andis 72 tükki! Hoolimata nendest koledatest arvudest, läksin ma sinna tundi alati hea tundega. 💚
Üks õp. Mäesalu nimekiri |
Puittaimede määramine esimesel sessil, pärast pidime neid ld keeles ka teadma |
Hoolimata sellest eelnevast vingumisest, et ld keele õppimine käis mul väga vaevaliselt, olid mul selles aines ainult viied. 😎 Kuna mu pinginaaber oli ka korralik oivik (ta ise seda loomulikult ei tunnistanud! 😛), siis ühel hetkel hakkasin märkama, kuidas meile kontrolltööde ajaks teatav "sõõr" ümber tekkis. Eks nutikamad jagasid seda "õigete inimeste" ligi hoidmise värki. 😂 Ega me kadedad tüdrukud polnud ka, vajadusel sai salaja ka tähthaaval õhku kirjutatud, sest kui kuidagi ei saa, siis kuidagi peab ju ikkagi saama! 😂
Ahjaa, ühe mingi raskeema töö ajal oli õpetajal vaja kiiresti klassist "ära käia". Enamik tundis ilmselt kergendust, aga mulle tundus see isiklik solvang. No kuule, kui lolliks, sa mind nüüd õige pead, ahh???
Õpetaja loomulikult ei pidanud meid rumalaks. Ta lihtsalt sai aru, et tema aine on tegelikult väga raske ning pole mõtet loota, et me esimese aasta jooksul kõiki 300 ladina- pluss 300 eestikeelset nime veatult kirjutada oskaksime. 💚 Ikkagi inimene! 😍
Kuigi teisel õppeaastal meil enam ladina keele tunde polnud, siis meie omavahelistesse vestlustesse tekkis seda keelt aina rohkem.
Kuule, kust sa seda Pittosporum´it said?
Sa pane seda Dianthus´t siia juurde!
Kes seda Delphinium´it otsis?
Kas sul on seda roosat Ranunculus´t veel vaja...
Rohkem Gypsophila´t polegi vä???
Ühel hetkel tekib hoopis probleem eestikeeelsete nimedega. Sa tead küll, et su verandal kasvab üks kena Zamioculcas, aga mis ta eestikeelne nimi on??? Tõlvlehik? A ei, sellel olid ju hoopis need spaatlid seal (Spathiphyllum)!
Kui tõele au anda, siis tegelikult on ladina keeles ikka palju ilusaid taimenimesid ka. Esimesena lööb mul kohe pähe juba vana lemmik Fritillaria imperialis (h. püvilill). Milline kuninglik kõla eks!
Või siis Hemerocallis (päevaliilia), mis kõlab lihtsalt niivõrd armsalt. See lausa õhkab ühe suure kallistuse järgi! 😃
Neid ilusaid ja armsaid on tegelikult muidugi veel palju, isegi see esmapilgul hirmsana tundunud Zamioculcas on ju ka täitsa nunnu nimi. No nagu üks väike armas ragulkas või midagi... 😛
Sellest kõigest hoolimata - ladina keele kõnelejat minust endiselt pole saanud! Võib julgelt minuga kodumaises keeles edasi suhelda. 😛
Siia siia lõppu üks väike lugu sellest kuidas ma Põltsamaa Roosiaias tuuril olin ja kui meie giid ühel hetkel kuskile võilillede juurde jõudis, uuris ta möödaminnes, et ega siit keegi võilille ladinakeelset nime tea...? Ja enne, kui ma oma sõnasabast kinni sain, oli see Taraxacum officinale juba mu huulilt lendu läinud. Giid noogutas tunnustavalt (teised loomulikult ka! 😂) ja rääkis midagi spetsialistide kohalolust vms. Ma hästi ei kuulnud enam ta juttu, sest tundsin, et mul on vähe pakilisemaid probleeme, mis lahendamist vajavad - st otsisin võimalust, kuidas võimalikult kiiresti maa alla vajuda (ma ei tea roosidest suurt midagi ja seda ld nime teadsin ma ka ainult sellepärast, et naabrinaine oli seda mulle korduvalt öelnud 😍). Kuna minu pikk kasv, kesised (maa alla vajumise) oskused ja giidi huvitav jutt seda kõike siiski ei võimaldanud, siis pidin tuuri jätkama. Aga edasi vahiti mind loomulikult nagu mingit suurt spetsialisti 😂 ega julgetud oma lihtlabaste küsimustega enam väga lagedale tulla (hakka nüüd spetsialisti ees marki täis tegema, eks!). 😂
Niisiis, minupoolne soe soovitus - kui tahate, et kõrvalseisjad ennast ikka tõeliselt lollina tunneksid, siis rääkige ladina keelt! 😂
Esimene floristiks õppimise koolilugu on siin, teine siin ja väike vahepala siin.
Jaa, ega teistmoodi seda selgeks ei saagi kui seostega. Mäletan ka paari seost: Aconitum napellus(Ako läheb üle niidu, napilt elus); Anaphalis margaritacea (anna pali, Margarita, hea), Thujopsis dolabrata jäi ise meelde, lihtsalt nii lollaka kõlaga nimi. Meil olid nimed muidugi paarikaupa. Aga praegu ilma selle keeletata ei oskaks enam kuidagi, sest väljamaa kataloogides on kõik puha ladina keel ja kui pole siis ei saa muffigi aru mis too tuust on poola, leedu või tšehhi keeles.
VastaKustutaHead seosed, Futu! :D
VastaKustutaEks on lihtsam muidugi, kui ld keelt osata. :) Samas, kuna ma ise väga mingeid välismaa katalooge mööda ei kola, siis mingit ülisuurt vajadust selle keele tundmise järgi pole mul endiselt tekkinudki - nutitelefon on ju tavaliselt taskus ja küsimuse tekkimisel saab eestikeelse nime kohe välja selgitada. :)
Oota, oota, küll tuleb aeg ja hakkad kolama..
KustutaMulle ladina keel hirmsasti meeldib, olen oma aia taimi ikka veidi katsunud meelde jätta aga vot nende sinu õppematerjalide peale läksin küll kadedaks
VastaKustutaEks see mind aitaski, et ma oma aia asju enam-vähem teadsin (kõike muidugi mitte!).
KustutaJa ole mureta - kadedus kaunistab! :P
Ojaa, seoseid tuleb luua, muidu ei saa midagi pähe. mida vanemana, seda raaskem on. Hehee, ma ei julge avalikult kirjutadagi, millised seosed me konnadele kursaõega kooli poole vurades autos välja mõtlesime. ;)
VastaKustutaAga sa kirjuta mitteavalikult! :D
KustutaSeosed on olulised, eriti oli neid vaja kui ma vaese Ülo ka kooli vedasin, et ta ikka teaks mis aias toimub ja mille eest raha välja peab käima. Vastuvaidelmist selles osas küll olla ei tohtinud, ei tohi praegugi aga ikka nagu parem seda teadjana teha. Kui minul lähevad nimed neid mitte vahepeal kasutades meelest, siis tema mäletab kord pähe jäänut surmani ja mul on nüüd vajadusel kellelt kiiresti küsida kui endal midagi pähe ei tule. Kole lugu on siis kui vaatan lilletuustile otsa ja nime ei tule kummaski keeles :) ja seda juhtub. Selles osas olen Futuga väga ühte meelt, et kataloogid, need väljamaa keelsed on saanud hoopis teise tähenduse :D
VastaKustutaVot, ma olen ka see, kellel õpitu, mitte kasutades, suht ruttu meelest läeb. Aga mis seal ikka - ju mina olen siis sedasi tehtud.:) Taimede nimesildid aitavad hädast välja! :D Ja kodused taimenimekirjad loomulikult ka.
KustutaKui seal taimekataloogis miski küsimus tekib, siis olen ld nime lihtsalt sealt taimeneimede andmebaasist läbi lasknud ja ruttu õige vastus olemas. :)
Lõbusat õhtut teile! Ma ei saa aru, kas te vaimutsete siin või on mingi mure. Kui meie veel noored olime ja maailma kord meil see fastik aeg oli kui bensiini liitrr maksis kopikaid ja meie riikide vahel piire polnud, siis oli meie kiiksuklubis ( aalujad polnud veel tekkinud) oli ka üks noor mees kes ütles, et tema õpib ainult eestikeelsed nimed selgeks. Lätis ja Leedus käies oli ta kergelt hädas sest ma küsidin, et kuidas on läti keeles kuremõõk. Ta ei teadnud seda isegi tavakeeles, läti keelest muidugi aimugi. No siis vene keeles, kuidas oleks, kas журавлевая сабля? Siis ei saa ju lätlased sellest aru nagu ka колесо нога stki. Kui oleks võinud ju rääkida gladioolist või jalgrattast. Hihihi. Muidugi sõnade meeldejätmise mnemotehnilisi võtteid on palju üks lõbus näide võilill = taraxacum officinale = ta raksatas ohvitseri najale.
VastaKustutaJah õpiajal kolju juures on üks väike luu - oimuluu- milles on käikusid ja auke,lohke üle 300 ja neil kõigil oma ladinakeelne nimi, mis olid arvestusel peas. Kuidas see saadi? Pideva kordamise ja mitte unejutu asemel, abil. Selle'pika jutu lõpuks kerge ülesanne, kes viitsib . Sulcus tendinis musculi flecsoris hallutsis longi.suurvarba painutaja lihase kõõluse lõhe.
Õige oleks vist flexoris
VastaKustutaOeh, keeled on mu nõrk koht. Taimi ladina keeles õppisin noorena aianduskoolis. Ikka sealsamas Räpinas, sel ajal nimega Räpina sovhoostehnikum. Siis jäid nad vist kergelt meelde. Praegu, internetiajastul, kasutan saiti http://taimenimed.ut.ee/
VastaKustutaTänud humoorika lugemismaterjali eest.