Otsime vabandusi

Ausalt öelda on mul siin aias ikka üks paras segadus. Põhjuseid on tegelikult palju.
Alates sellest, et pinnas meie territooriumil on enamasti liivane. Kohati (näiteks selles kohas, kus juba enne meid oli sirelihekk) ajab mutt ikka täiesti kollaseid hunnikuid üles. Meil on isegi oma "karjäär",millest inimesed oma laste liivakastidesse liiva tassivad. Ning ehitusel on seda liiva üksjagu kasutatud. Jaa, selle praeguse "karjääri" varud hakkavad küll vaikselt ammenduma, aga pole hullu, piisab kui kopp õige koha peal jälle maasse lüüa ja... saab jälle seda head kraami!
Õnneks on mõne koha peal ka mulla sarnast pinnast ning mõne ERITI valitud koha peal on ka täitsa PÄRIS mulda. :) Kahjuks ei saa ma selle "mullase" koha asukohta valida. Nimelt on see mullaga koht vana lauda juures, kus juba eelmised elanikud aeda pidasid ja sõnnikut hoiustasid. Nii umbes 13X15 m plats. Seal on mul siis nii lilled, kui ka maasikad ja supiroheline. Ja ma ei ole siiani suutnud välja mõelda, kuidas sellest kohast silmale midagi ilusat teha, ilma et ei peaks kuskilt keskelt rada läbi tegema. Mitte ei tahaks seda vähest mulda, mis mu aias on, kuskile teeraja all raisata. Seega hetkel on nii, nagu on! Kuni tuleb mingi parem mõte. Kui tuleb muidugi!?
Illustreeriv pilt:

Tegelikult saab paljusid taimi edukalt ka sellel "mulla laadsel tootel" kasvatada, aga need taimed, kes vajavad head viljakat (ja niiskemat) pinnast, tuleb mul ikkagi sinna 13X15 m platsile pressida.
Sama istutusala teine ots, aga juba selle lahjema mullaga (maja teisel küljel)

Ka asub aed lamedal maal. No, pole siin mul mingeid pinnavorme, millega "mängida". Aga samas, kui uus "karjäär" keset aeda planeerida, siis üht-teist annaks juba mõelda. :D

Ning mis siin pattu salata, siiani on  erinevad taimetuustid, pakkunud minu hingele tunduvalt rohkem, kui aia üldine visuaalne kujundus. Harmoonilise tulemuse tarvis polegi ju palju erinevaid taimi vaja. Aga mulle just meeldib see paljulisus, on keda imetlemas käia. Et küll Teil, on kevadel ikka imelised pungad ja Teie lehtedel majesteetlik hoiak. Ja Teist, Teie Kõrgeausus, levib augustikuu sumedatel õhtutel hullutavat aroomi tervesse aeda. Kui ma (võõras aias) juba kahekümnendat korda olen sunnitud sama sorti hostaga tõtt vahtima, siis hakkab mul igav. :D Mis seda heinamaad ikka passida, vaataks hoopis üksikuid rohuliblesid! Eks ma pean veel arenema...

Foto selle koha pealt, kust korralik aiamuld läheb järsult liivaseks

Ja pahatihti juhtub, et taimed tulevad minu juurde enne, kui mul neile täpselt see õige koht pakkuda on. Olin kunagi kõva kiviktaimla vastane - milleks mulle sellised mõttetult kribud taimed? Mulle meeldisid suured, need mis ikka kaugele paistsid. Aga ühel hetkel hakkasid need "mõttetud kribud" end tasapisi minu aeda pressima. Ma ei ostnud ühtegi, nad lihtsalt tulid. Ja siis tuli hakata neile paremat kasvukohta tekitama, sest tegelikult olid need taimekesed vägagi armsad. Ja kivid on ka imelised - mõnus kombo ju. Sellest esimesest hädasunnil tekitatud kohast on need tollased taimed nüüdseks juba uude kohta ümber kolinud, suuremasse ja paremasse. Aga kuniks see ÕIGE KOHT tuli, pidid nad kuskil VALES KOHAS kükitama. Ja paraku pole nad ainukesed kannatajad :D

Eesaed. Seal on hästi lahja pinnas, sammal kasvab hästi ja ....

.... nurmenukud. :)

No jah, kui nüüd juba südamepuistamiseks läks, siis... eks ma ise olen ka veidi metsapoole, mis sellisest ikka tahta? On, nagu on. Tuleb leppida! :D

Tegelikult pakub minu aed mulle ikkagi palju rõõmu ja hingele pai ka, ta ei ole ideaalne, aga pole hullu - parendame! Vaikselt.

Värskemaid pilte eriti pole, sest kaks hooaega ei ole aia jaoks aega jagunud. :)

Valge mesikas