Habenelgid ja teised toredad umbrohud

Habenelgid on mulle alati meeldinud. Ja kui mina siia aeda saabusin, siis lisaks suuremale hulgale nurmenukkudele, lupiinidele ja sinililledele, ootasid mind siin ka habenelgid.

Neil olid murus oma pesad, kus nad elutsesid, millest minu mees paraku alati muruniidukiga üle sõitis. :D Aga mõnedel õnnelikel isenditel õnnestus siiski, kas kahe niitmise vahel või teiste suuremate taimede varjus, ikkagi õitsema minna ja sealt ma neid siis, mahaniitmise hirmus, kiiruga peenrasse ümber kolisin. Õnneks mu vanim poeg suhtus muruniitmisesse veidi loomingulisemalt, kui mu abikaasa, jättes mõnikord nuppus tutid murusse püsti - emale rõõmuks!💜

Ja nii nad hea elu peale saidki. Minu aias kasvavad nad mitmeaastaste taimedena ning eks nad ikka üks paras umbrohi ole (parandame - nunnu ja hästilõhnav umbrohi!), sest kui õisikuvarsi õigel ajal ära ei korista, siis viskavad hullu moodi seemet. 😱 Ning siis mingid inimesed kurdavad, et neil kaovad habenelgid aiast lihtsalt ära :D Mis mõttes KAOVAD ära??? Jummel, meil kasvavad muruna õunapuu all, vähemalt 10 aastat pole seal nad õitseda saanud, aga vaat, kuskile ära ka ei kao.Ilmselt siis neile ikkagi meeldib siin, no ja las nad siis olla

Tänavu on neid kuidagi eriti rohkelt (lapsesaamine tagajärjed peegelduvad ka lillepeenardes?) ja õhtuti õues liikudes on lendleb meeldivat odööri pidevalt õhus. Mmm... mõnus!

Ühed tumepunased otsustasid ebajasmiini sisse kolida. Las õlmitsevad! :)

 Lisaks habenelkidele kasvab mul siin teisi toredaid umbrohtusid veel :)

Lõhnav neitsikummel

Harilik iisop ja kollane karikakar

Salatiletist pärit pune

Raudrohtu ma tegelikult ei kasvata, aga sellel aastal jäi üks ilus puhmas sauna ette (rohija armust) kasvama - lihtsalt nii ilus puhmas oli. Ja ilmselt suurest tänutundest üritab ta nüüd mulle pikkusega järgi visata. Igatahes mina pole elus nii kõrget raudrohtu näinud :D Nii, et avaldab muljet küll!

 ??? kuningakepp

Ja harilik palderjan. Temast on kaks pilti ja seda põhjusega. Esiteks on tegemist lihtsalt NII ILUSA taimega, aga veel olulisem on see teine põhjus:
Palderjan reisib minu aias ringi, ilmselt pole tal siin piisavalt niisket kasvukohta, kuhu pidama jääda. Sellel aastal ilmus ta minu veranda akna taha, nii et kui ma verandal mõnulesin, siis oli ta kenasti aknast näha. Ja see oli lihtsalt... hüpnotiseeriv. See, kuidas ta seal tuule ja vihma käes õõtsus. Ikka edasi ja tagasi... edasi ja tagasi... Seda vaatepilti võis lausa unustada end vaatama. Täielik zen! Niisiis, ei peagi palderjani ainult sisse sööma, vabalt võib ka vaatamisest piisata! :D

Eks umbrohtusid kasva siin aias veel, aga seekord siis selline valik :)