Rohkem mõistmist, vähem heitti!

See jutt ei ole nüüd aedlemisega ABSOLUUTSELT seotud, vaid hoopis selle paljuräägitud ja ühiskonda šokeerinud koerapiinamisvideoga, aga kirjutama pean, sest vait olla ka ei saa :D.

 
Ma olen tegelikult väga emotsionaalne inimene ja minu empaatiavõimega on ka kõik korras. Selle tõestuseks on mul lausa koolitatud spetsialisti läbiviidud test, mis näitab, et minu empaatiavõime on VÄGA kõrgelt arenenud, seega igasugused kärnas kodutute kutsade videod ajavad mind korralikult vesistama. Aga ega nutmine tapa, teeb lihtsalt silmad punaseks niisiis vaatasin ka selle "õõvastava" video lõpuni ja... ei näinud midagi õõvatavat! Häbi-häbi nüüd mulle, tundetu inimene! Äkki oli sellest videost juba midagi ära lõigatud? Jah, laps väntsutas selles oma koera ikka korralikult ja ilmselgelt koer seda ei nautinud. Ammu oleks pidanud juba selle tegevuse lõpetama, aga mingit tõsist ohtu koera elule ja tervisele ma ei näinud (sellist käitumist on kuskil külapeal korduvalt nähtud). Aga seevastu mind TÕELISELT šokeerisid ja õõvastasid need kommentaarid, mis selle uudise all olid. APPI! Sellised inimesed elavadki minu ümber??? Peksame vaeseomaks, murrame käeluud, piiname, nimetame sadistiks ja paneme põlema! JESS! See lahendabki KÕIK probleemid! Suurepärane eeskuju meie lastele!

Aga mäletate, mul on paber, mis ütleb, et mu empaatiavõime on VÄGA KÕRGE. Ja mina mõistan. Ma mõistan seda last, ma saan tast aru. Ma tean, kui vähe on ühel lapsel rumala teo jaoks vaja. Ja ma mõistan ka, mis vanematel on tegemata jäänud ning tean, mis tunne sellel väiksel kutsal oli. Ja selleks kõigeks ei peagi ajugeenius olema! Aga ma ei vehi rusikatega, ei taha vanemaid steriliseerida, ega last kuskile kinnisesse osakonda paigutada.

Aga võib-olla olen ma lihtsalt paksu nahaga, sest ma tean hoopis ühte PÄRIS sadisti. Ja tõele au andes peab ütlema, et ta on viimasel aastatel täiesti talutavalt käitunud. Aga see ei muuda tehtut. Näiteks seda, kui ta ühele väiksele kassipojale meelega mingi suure asja (radika?) peale lükkas. Kassipoeg suri... aga mitte silmapilkselt. Või kui ta oma niutsuvat koera lihtsalt meelelahutuseks jalaga peksis. No, tuli selline isu. Koer ei surnud... aga muutus väga kurjaks. Aga kõige "vägevam" tegu on veel rääkimata! See kuidas ta oma pere armastatud kiisu sama pere verejanulisele koerale söötis. Elusast peast ikka! Tahate, kirjutan üksikasjalikumalt? Ei taha? Ok, ma siis ei kirjuta kah.

Aga võib-olla olen ma ise ka loomapiinaja?! Teate, kuidas kass põleb??? Mina tean. Nagu säraküünal!

Oskar-poiss aktsioonis

Too kiisu on siiani siiski elu ja tervise juures, aga vanasti oli tal selline jube SUUR armastus ahjude vastu. Nii, kui ahju ukse lahti tegin, nii oli kass vupsti ahjus. Täitsa lollakas! :D Ükskord, kui ma parasjagu ahjus puid liigutasin, siis lendas sealt mingi söetükike välja (ikka juhtub ju) ja kuna kass piiras jälle parasjagu seda ahju, siis lendas see tükk talle karvadesse. Ja läks nagu säraküünal! Midagi hullu ei juhtunud, lihtsalt kõik kasukast väljaulatuvad karvad, põlesid hetkega ära. Ainuke suurem kaotus olid ühe poole vurrud. Aga oli siis vaja ronida sinna kuuma ahju ette? Oli! Sest järgmine kord oli ta jälle platsis :D

Aga selle video juurde tagasi tulles, siis ema ja inimesena olen mina igasugu loomaväntsutamise lihtsalt ära keelanud, sest loom on ka elusolend. Sellise asja nägemine oleks mind veennud, et laps vajab terasemat jälgimist ning empaatiavõime arendamist. Seletustööd. Ja kutsa käest oleks ma lasknud lapsel andeks paluda ning koera oleksin ma ka ohutuse huvides (ja lapsele õpetunni andmiseks) lapselt ära võtnud. Vähemalt kuni asjade paranemiseni. Peksmine ja käeluude murdmine ei arenda midagi.

Lastekasvatamine on raske töö. Minul on kolm poega ja... oi, kui raske see vahel on! Aga vahel on tore ka. Siis, kui netis mingi nagamann paaniliselt minu lapse ema taga ajab, et kaevata mulle lapse ülbuse üle ühes mängugrupis. Minu laps näitas mulle kogu toimunud vestlust ja... ma olin väga meeldivalt üllatunud. Laps kaitses (üritas mõista) seal võhivõõrast ja kui ta selle eest vastu päid ja jalgu sai, ei hakanud ta kedagi koledate sõnadega sõimama vaid avaldas arvamust, et grupis võiks vähem heitti (e vihkamist) olla, ning et talle lihtsalt heit ei meeldi. 💙💙💙 Vaat sedasi siis :)

Enam pole vahet, nüüd võite risti lüüa, rattale tõmmata või Siberisse asumisele saata - hingepealt ära sain!

Või veel parem... minge ja hellitage oma lemmikuid, kogu aeg ei pea nii pagana tige ja õel olema.